VEPAga lähevad tunnid veel paremaks

Merit Männi
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mäng ja õppimine käsikäes: kui mängu preemiaks on luba ronida laua alla ja seal töölehte värvida, siis nii Laupa kooli teise klassi lapsed ka teevad. Ühes õpilastega teeb seda ka õpetaja Külli Piirits.
Mäng ja õppimine käsikäes: kui mängu preemiaks on luba ronida laua alla ja seal töölehte värvida, siis nii Laupa kooli teise klassi lapsed ka teevad. Ühes õpilastega teeb seda ka õpetaja Külli Piirits. Foto: Kaarel Aluoja

Kui Laupa koolis kostab klassist suupillihelisid, ei tähenda see, et parasjagu on pooleli muusikatund. Ja kui õpilased käivad koridoris ringi, näpud võidumärgi sümbolina püsti, pole see omavaheline nali. Nii suupill kui ka käemärgid on osa VEPA käitumismängust.

Eelmisel õppeaastal  käitumisoskuste tõenduspõhises programmis VEPA (veel paremaks) osalenud Laupa põhikooli I klassi lapsed ja klassijuhataja Külli Piirits teavad väga hästi, mis on VEPA käemärgid, VEPA hääled, milleks kasutada nimepulki ja millal jagada kiidusid või lugeda spleeme.

Klassis on rahulik ja positiivne õhkkond, seda on täheldanud ka teised kooli õpilased ja õpetajad. Tundub, justkui oleks tegemist uudse salarelvaga, mida õppetöös rakendades muutuvad vaguraks ka kõige rahutumad Tootsid ja jutukamad Teeled. Seda ilma, et õpetaja peaks laua tagant aeg-ajalt kurja häälega pahategija nime hüüdma või talle päevikusse märkusi kirjutama.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles