Türi kultuurimajas käivad teist aastat koos pärimuslike seltskonnatantsude huvilised ja neid on aina rohkem nii tantsijate kui ka pillimängijate seas.
Tellijale
Juhendaja: Algul on kummaline, kuid järjest toredamaks läheb
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pärimuslikke seltskonnatantse õpetab türilane Ene Hunt, kes armus pärimusega kaasnevasse mõnusasse meeleolusse aastaid tagasi. Ta on harjunud neid head tuju andvaid tantse tantsima enam noortega, kuid naudib naeratust ka väärikate näol. „Traditsiooniliselt tantsisid pärimuslikke seltskonnatantse ju noored inimesed, siis kui raske tööpäev oli seljataga. Kogu seltskond, kes siin teist aastat koos käib, meenutabki oma noorusaega, kuid see ei tähenda, et tänapäeva noored ei tohiks siia ligi astuda,“ kõneles ta. „Algul võib ju olla kummaline kõndida niisama, kuid varsti on kummaline irve näol ja kogu keha lõtv ning järjest toredamaks tantsimine läheb. Tean omast käest,“ innustas üle 30 aastane naine.