Juhendaja: Algul on kummaline, kuid järjest toredamaks läheb

Silvi Lukjanov
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Türi kultuurimajas käivad teist aastat koos pärimuslike seltskonnatantsude huvilised ja neid on aina rohkem  nii tantsijate kui ka pillimängijate seas.

Pärimuslikke seltskonnatantse õpetab türilane Ene Hunt, kes armus pärimusega kaasnevasse mõnusasse meeleolusse aastaid tagasi. Ta on harjunud neid head tuju andvaid tantse tantsima enam noortega, kuid naudib naeratust ka väärikate näol. „Traditsiooniliselt tantsisid pärimuslikke seltskonnatantse ju noored inimesed, siis kui raske tööpäev oli seljataga.  Kogu seltskond, kes siin teist aastat koos käib, meenutabki oma noorusaega, kuid see ei tähenda, et tänapäeva noored ei tohiks siia ligi astuda,“ kõneles ta. „Algul võib ju olla kummaline kõndida niisama, kuid varsti on kummaline irve näol ja kogu keha lõtv ning järjest toredamaks tantsimine läheb. Tean omast käest,“ innustas üle 30 aastane naine.

Tantsulusti nautisid üheksa paari. Kuigi keegi kuskile oma nime ega tulekukohta kirja panema ei pea, teab Hunt nendega vestluste järgi, et tulijaid on mitmest paigust Järvamaalt ja naabermaakondadestki.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles