«Toidurassism» ja teadlik tarbimine

Tarmo Tamm Foto: Internet

Keskendun probleemile, mida ametnikud nimetavad topeltstandardiks ja mis meedias on saanud nimetuse «toidurassism».

Tarmo Tamm

maaeluminister

Miks on see teema praegu nii tuline? Kui inimesed saavad teada, et neile müüakse sama nimega tooteid, mis teisteski riikides, kuid need on kehvema kvaliteediga, on nördimus täiesti arusaadav.

Kahjuks ei ole selline probleem Eestis kaugeltki uus – see oli aktuaalne juba pea kolmkümmend aastat tagasi. Tuletame näiteks meelde vaidlusi Eestis ja Soomes turustatava Voimixi või Mehukatti erineva koostise üle.

Tavatarbijana eeldame kõik, et sama nime ja disainiga pakendis müüdav toode on kõikjal ühesuguse sisuga, olenemata riigist, kus seda müüakse. Praegune põhiprobleem on aga see, et ostes rahvusvaheliselt levinud kaubamärkide tooteid eri riikidest, ei ole koostis samasugune (kuigi erinevuse saab pakendilt välja lugeda, kui võrrelda koostisosade loetelu).

Erinev võib olla näiteks suhkru ja magusainete sisaldus või suhe mõnes karastusjoogis, taimne rasv magusas saiamäärdes, kalasisaldus kalapulkades või juustusisaldus külmutatud pitsas.

Siinkohal on väga oluline silmas pidada, et kui toidu koostisosad on pakendil selgelt esile toodud, pole tegemist toidumärgistusnõuete rikkumisega.

Maaeluministeerium on pea igal aastal pannud tarbijatele südamele võtta toitu ostes arvesse pakendil esitatud tarbijainfot. Toit ei ole kindlasti kaup, mida ostes peaksime lähtuma pakendi meeldivusest või ettevõtte tuntusest.

Sööme ju seda, mis on pakendi sees, mitte kaubamärki. Riigi kohustus on tagada, et toidu koostise esitamisele oleksid kehtestatud piisavad nõuded ja valmistaja kohustus on esitada see teave korrektselt. Peale selle tuleb üha enam teha teavitustööd, et tarbijad oskaksid teha aina tervislikumaid valikuid.

Loodan, et praegune nn toidurassismi teemapüstitus aitab veelgi kaasa sellele, et tarbijad teadvustavad endale toidu koostise kohta antava teabe tähtsust ning õpivad selle põhjal sobivaid tooteid valima.

Loomulikult osaleb Eesti üleeuroopalises arutelus, kas sama pakendidisaini, kuid erineva koostisega müüdav toit (kuigi pakendil on toidu koostis ausalt kajastatud) on tarbija eksitamine või mitte.

Euroopa Komisjon soovib, et selleteemalistes mõttevahetustes osaleksid liikmesriikide tarbijakaitse eest vastutavad asutused.

Arvan, et teenimatult vähe on meedia tähelepanu leidnud Euroopa toiduohutusameti uuring, kus selgus, et Eestis turustatav toit on Soome järel pestitsiidijääkide sisalduse poolest puhtuselt teisel kohal.

See peaks andma selge signaali, et võimaluse korral võiksid Eesti tarbijad eelistada kodumaisest toorainest tehtud toitu. Sellel teemal soovib maaeluministeerium lähiajal algatada tõsiseid arut­elusid.

Oleme välja töötanud esialgse eelnõu, mis kohustaks meil turustatavate liha- ja piimatoodete pakendile märkima ka põhitooraine päritolu. Juba praegu võib ennustada, et arutelu kujuneb vägagi intensiivseks.

Siiski leiame, et tarbijal peab olema õigus teha teadlik valik lähtuvalt tooraine päritolust. Kui toidukauba tootja kohta võib tarbija saada teavet pakendilt, vaadates kasvõi liha- ja piimatoodetel toodud tootjariigi ja ettevõtte koodi, siis tooraine puhul on asi hoopis ebamäärasem.

Kes käib toidupoes ringi avatud silmadega, see võib leida kaupu, mis on disainilt eestimaised, aga toodetud teiste riikide tehastes. Tooraine päritolu saab praegu tuvastada üksnes järelevalveametnik tehaseid kontrollides.

Loodan siiralt, et huvi meie toidulaual olevate toodete koostise ja päritolu vastu ning tarbijate õigus sellekohast teavet saada jääb meedias püsima, mitte ei piirdu vaid «toidurassismi» ilmingute kajastamisega.

Soovitan kõigile oma tervisest ja toitumisest hoolivatele inimestele: lugege pakendil väikest kirja!