Mul on 2018. aasta kultuurieelarve üle üsna hea meel. Oleme suutnud kinni pidada lubadusest parandada otsustavalt kultuuritöötaja sissetulekut ning valmimisjärjekorras ootab mitu olulist kultuuri- ja spordirajatist.
Vabariigi juubeliaasta eelarve väärtustab kultuuritöötajat
28. september 2017, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Indrek Saar
kultuuriminister
2017. aastal tõusis riigilt palka saava kultuuritöötaja brutotöötasu alammäär 942 eurole. 2018. aastal on kavas tõsta kõrgharidusega või kõrgharidust nõudval ametikohal töötava kultuuritöötaja brutotöötasu alammäär esimest korda üle tuhande euro piiri.
Valitsuse kokku lepitud eelarve suurendab palgafondi 22,5 protsenti, mis võimaldab tõsta alammäära 1150 eurole. Väärib meenutamist, et kõigest kolm aastat tagasi oli miinimumpalk 731 eurot – tõus on seega 419 eurot. Kultuuriministeeriumi ettepaneku järgi suurendatakse 7,5 protsenti ka nende inimeste palgafondi, kes on tugipersonal või kõrgharidusega kultuuritöötajad, aga kelle sissetulekud ületavad brutotöötasu alammäära juba praegu.
Viimaste aastate palgatõus kultuurivaldkonnas näitab, et valitsus väärtustab kultuuritöötajaid ja soovib investeerida inimestesse, kes kultuuri loovad või pakuvad elamusi.
Samal põhjusel soovime järgmisel aastal laiendada kirjaniku- ja kunstnikupalga saajate ringi, et kumbki loomevaldkond saaks juurde kolme uue loovisiku palgaraha.
Kokkuvõtteks, meie palgapoliitika ei ole muutunud ja peame lubadustest kinni. Töötasu alammäära jõuline tõstmine peab jätkuma, et aastaks 2020 oleks kultuuritöötaja keskmine kuupalk jõudnud Eesti keskmisele tasemele. See eesmärk on kultuuritöötajatega kokku lepitud alusdokumendis «Kultuuripoliitika põhialused aastani 2020».
Nagu kultuuritöötajate puhul, soovime rohkem väärtustada ka treenerite tööd. Treenerid on spordivaldkonna võtmeisikud, kelle tegevus mõjutab kümneid tuhandeid inimesi ja avaldab lisaks spordile mõju ka muudele valdkondadele.
Seetõttu suurendame viienda ja kõrgema kutsetasemega noortetreenerite töötasutoetuse palgafondi 35,2 protsenti, selle tulemusena tõuseb 2018. aastal treenerite 637eurone alampalk 850 eurole kuus.
Enne Pariisi käi ära Nuustakul – see soovitus omandab kolme aasta jooksul täiesti uue tähenduse, ehkki Kääriku spordikeskuse mõju hakkab ulatuma Otepää lähiümbrusest palju kaugemale.
Eestis polegi praegu tänapäeva nõuetele vastavat spordilaagrite korraldamise keskust, kus saaks tegeleda nii tulemus- kui ka harrastusspordiga. Kääriku suurinvesteering aitab viia Eesti spordielu uuele tasemele.
12 miljoni euro eest laiendatakse spordihotelli, ehitatakse võistkonnamajad, nüüdisajastatakse spordihoone koos meditsiiniblokiga ning uuendatakse konverentsi- ja toitlustushoone.
Tulemas on pallimängude hall, kunstmuruga jalgpalliväljak, uued ujumis- ja puhkealad ning palju muud.
Tallinna Linnateatri suure saali saaga ulatub aastakümnete taha. Paljud omaaegse Noorsooteatri asutajaliikmed lavakooli II lennust ei jõudnudki uut suurt saali oma eluajal ära oodata.
Võlg saab nüüd tasutud. Riik ja Tallinna linn panevad seljad kokku ning kolme aasta jooksul eraldab kumbki 10 miljonit eurot.
2019. aastal möödub esimesest laulupeost 150 aastat. Kui Kalevi staadion saab täiesti uue näo, siis laulukaarele õmbleme piltlikult öeldes uue kuue. Ka siin on siiras heameel koostööst Tallinna linnaga, sest pehkinud ja siit-sealt lapitud kaarealune laudis tuleb kindlasti enne suurt pidu täies ulatuses välja vahetada.
Aega on selleks terve järgmine aasta ning 330 000 euro eest nii linnalt kui ka riigilt saab see töö tehtud.
Laudis annab laulukaarele kordumatu kõla, kuid mõistagi on esmatähtis laulupeoliste ja muude sündmuste külastajate ohutus.
Film on Eesti üks olulisi visiitkaarte ja rahvusvahelise mõõtmega kunstivorm juba praegu. Kevadel riigieelarvestrateegia läbirääkimiste käigus plaanisime täiendavalt 350 000 eurot filmivaldkonnale, väliskapitalil tuginev filmi- ja seriaalitootmise toetuskava Film Estonia maht suureneb aga kaks korda ehk kahe miljoni euroni aastas.
Järgmisest aastast on võimalik saada toetust, et tuua Eestisse rahvusvahelisi kultuuri või spordi suursündmusi. Selle meetme maht on kaks miljonit eurot ja võib tõusta eeldusel, et sellised üritused tõesti toovad otseselt või kaudselt riigile oluliselt suurema tulu tagasi.
Seda loetelu võiks jätkata pikalt. Kultuurieelarve 2018 on tõepoolest kultuuritöötaja poole vaatav. Tuge saavad loovisikud ja leidlikud algatused ning arendame kultuuri- ja spordisündmustele füüsilist keskkonda.