Kätte on jõudnud uue õppeaasta oktoober, mis toob koolidesse ettevõtlusnädala. Seetõttu on paslik mõelda ja rääkida ettevõtlusõppest kui võimalikust alushariduse osast.
Ettevõtlusõpetus peab saama alushariduse osaks
3. oktoober 2017, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kari Maripuu
tarkvaraarendusettevõtte Brightspark asutaja
Mul on olnud rõõm saada osa ettevõtlusõpetusest alates selle esimestest aastatest värskelt taasiseseisvunud Eesti Vabariigis. Juhtus nii, et just 1991. aastal vahetasin kooli ja peale värske värvi ja uue mööbli puutusin viiendas klassis esimest korda kokku õppeainega, mille nimi oli majandusõpetus.
Aine, mida vanemad ja vanavanemad seostasid ennekõike plaanimajanduse ja rahanduse kuiva teooriaga, oli uue vabariigi sünniga saanud hoopis uue ilme.
Igavate numbrite asemel hakkasime koos õpetajaga metoodiliselt unistama oma ettevõtte loomisest, mängides paberil läbi nii mõnegi ulmelise äriplaani. Nendes tundides jäi harva midagi kodus õppida, sest kogu programmi tegime põnevusega läbi juba koolitunnis.
Junior Achievement Eesti (JA Eesti) programmi põhjal üles ehitatud ettevõtlusõppe kulminatsioon oli loomulikult õpilasfirma loomine (meie klass pidas kolm kuud kooli kohvikut), mis andis esimese kokkupuute praktilise ettevõtlusega.
Võimalik, et mitte kõik koolikaaslased ei jaganud minu vaimustust ettevõtlusõppest, kuid gümnaasiumi majandusklassi õppima asudes olin vähemalt mina oma tulevikuplaanide suhtes kindel.
Praeguseks olen olnud ettevõtja juba 17 aastat ja vaatamata pidevatele proovikividele olen valitud teekonnaga väga rahul. Leian, et lapsevanemana on mul kohustus panustada sellesse, et ka minu lapsed saaksid tulevikus oma valikutega rahul olla.
Vanema poja klassijuhataja kutsus mind mõne aasta eest «Tagasi kooli» programmi käigus esimese klassi lastele oma tööst rääkima. Mõtlesin pikalt, mis töö see ettevõtjatöö siis täpselt on ja kuidas seda nii noortele lihtsalt mõistetavaks teha. Lõpuks kujunes tund selliselt, et pärast kiiret sissejuhatust mängisime lastega läbi vahvlikohviku idee.
Minu suureks rõõmuks ja üllatuseks said esimese klassi õpilased teemale kohe pihta ja aina kasvava entusiasmiga sündis 30 minuti jooksul tahvlile ka äriplaan.
Sain nendest lastest suurt innustust ja juba järgmisel aastal võtsin vastu Tabasalu ühisgümnaasiumi ettevõtluse õpetaja kutse hakata ühe minifirma mentoriks.
Tüdrukud olid usinad ja neil läks väga hästi. Kreeme tootev minifirma J.B.A.A. tunnistati samal aastal Eesti parimaks minifirmaks. Aasta hiljem osutusin mentoriks juba kolmele õpilasfirmale, kellest edukaim oli talukaupu vahendanud Sibis, mis õpilasfirmade finaalis jäi napilt esikolmikust välja.
Oli suur rõõm näha nende noorte silmis sära, mille tõi neile üks koolis õpetatav aine. Nende toredate ettevõtlike noortega suhtlen siiani ja elan innukalt kaasa nende uutele ettevõtmistele.
Praegusaja koolinoored erinevad suuresti nendest, kes alustasid õpinguid Nõukogude Liidu ajal. Kaasaegsete laste maailm on juba varases nooruses palju avatum ja nad elavad sünnist saati keskkonnas, mida tasakaalustab ning juhib nõudlus ja pakkumine.
Veelgi olulisem on see, et nad usuvad, et kõik on võimalik ja piiranguteks on vaid nende enda kujutlusvõime ja kindel tahtmine. See on uskumus, mida tuleb innustada, see on ka platvorm, mis sobib suurepäraselt kokku ettevõtlusõppega. Minu eksperiment esimese klassi õpilastega näitab, et sellega võib alustada kohe ja kõige algusest. Lihtsatest ja elementaarsetest asjadest.
Seda enam, et ettevõtlus on õppeaine, mida saab edukalt integreerida põhiainetega (nt eesti keel, matemaatika), andes ettevõtluse kaudu teoreetilisele õppeainele praktiliselt mõistetava väljundi.
On oluline ära märkida, et ettevõtlusõpe ei tähenda kohe seda, et õpilasest peab tulevikus saama ettevõtja. Küll on selle aine kaudu võimalik arendada noortes ettevõtlikku suhtumist maailma asjadesse.
Ettevõtlusõppega saavad noored selgeks raha väärtuse ja õpivad sellega efektiivselt majandama. Sama programmi kaudu suuname lapsed omavahel ja avalikult suhtlema ilma nutiseadmeteta.
Lisandub veel enese müümise oskus, mis tööturul ja ka igal pool mujal elus on hindamatu tähtsusega. Kõige olulisem on aga see, et selles aines ei ole valesid vastuseid. See annab lapsele vabaduse tulla välja oma ideedega, mida koos sõprade ja päris motivatsiooniga õpilasfirma formaadis ellu viima asuda.
Võin suure kindlusega väita, et minu ettevõtjakarjäär algas just nendest põnevatest koolitundidest. Samuti on mu tutvusringkonnas edukaid ettevõtjaid, kes meenutavad hea sõnaga kogu ettevõtlusõppe kava ning õpilasfirma edu ja ka ebaõnnestumiste õppetunde.
Ettevõtlusnädal kestab kampaania korras vaid seitse päeva, kuid selle kestel võiksid nii lastevanemad kui ka koolijuhid mõelda võimalustele, kuidas võiksime lähiajal leida laste tunniplaanidest matemaatika, ajaloo, geograafia, füüsika ja keeleõppe kõrval püsivalt ka ettevõtlusõppe.