Põllumehi ähvardab ebavõrdsesse seisu jäämine

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti põllumehele maksab Euroopa Liit üle kahe korra vähem otsetoetusi kui liidus keskmiselt. Uue eelarvekava järgi ei saabu varem lubatud toetuste ühtlustamine isegi mitte veel 2020. aastaks, lisaks on kavas vähendada ka maaelu arengu meetmeid.
Eesti põllumehele maksab Euroopa Liit üle kahe korra vähem otsetoetusi kui liidus keskmiselt. Uue eelarvekava järgi ei saabu varem lubatud toetuste ühtlustamine isegi mitte veel 2020. aastaks, lisaks on kavas vähendada ka maaelu arengu meetmeid. Foto: Elmo Riig / Sakala

Euroopa Komisjoni eelarvekava ei sisalda varem välja käidud lubadust võrdsustada euroliidus põllumeestele makstavad toetused. Uus üleminekuaeg oleks Eesti põllumajanduse konkurentsivõimele valus hoop.

Euroopa Komisjoni eelarvekava aastateks 2014–2020 on vastuolus komisjoni ja Euroopa Parlamendi seniste lubadustega muuta põllumajanduse otsetoetuste süsteem õiglasemaks.
Komisjoni teatisest selgub, et liikmesriikide põllumeeste toetustasemete ühtlustamisele tahetakse kehtestada järjekordne üleminekuaeg.


Põllumajandusekspert Jaanus Marrandi selgitas, et kuna Euroopa Liiduga liitumisel määrati otsetoetused eelmiste perioodide tootmismahtude järgi ja Eestis olid 1990ndatel hektarisaagid väiksed, olid ka Eestile määratud toetused suhteliselt väiksed.
Uutele liitujatele kehtestatud üleminekuajal algasid otsetoetused otsetoetuste lepitud 40%-st määrast ja pidid 5% kaupa igal aastal suurenema.


Üleminekuaja lõpuks, aastaks 2013 peaks otsetoetused Eesti põllumajandusele jõudma 120 euroni hektari kohta, Euroopa Liidu keskmine on 270. «Praegu on Eesti otsetoetuste taseme poolest eelviimasel kohal,» ütles Marrandi.
 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles