Türil sirgunud füüsik käib Einsteini jälgedes

Merili Nikkolo
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Füüsik Martti Raidali üle maailma refereeritud artiklid valmivad selles üsna keskmist mõõtu toas, kuhu teadlane koos tähtsate artiklitega ääri-veeri ära mahub. Praegu on Raidalil käsil artikkel tumedast ainest ehk varjatud massist. Samuti püüab ta selgust saada, kuidas on tavaline aine tekkinud.
Füüsik Martti Raidali üle maailma refereeritud artiklid valmivad selles üsna keskmist mõõtu toas, kuhu teadlane koos tähtsate artiklitega ääri-veeri ära mahub. Praegu on Raidalil käsil artikkel tumedast ainest ehk varjatud massist. Samuti püüab ta selgust saada, kuidas on tavaline aine tekkinud. Foto: Andrus Eesmaa / Järva Teataja

Türil kooliteed alustanud elementaarosakeste füüsiku Martti Raidali nimi pole Eesti ega välismaa uurijatele võõras. Meedias oli teda sügisel näha seoses maailma suurima teadusprojektiga.

Et tuua selgust niivõrd laiahaardelisse ja põhjapanevasse teemasse nagu ilmaruum, pole tarvis priiskavat kabinett.

Neli aastat tagasi Eesti teaduspreemia (kõige kõrgem Eesti teadlaste tunnustus) pälvinud Martti Raidal (40) mõtleb, arutleb, arvutab ja uurib Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi keskmist mõõtu toas, laual virnade viisi tähtsaid artikleid ja pabereid, mida jagub ka põrandale.

«Kunagi oli neil süsteem, nüüd ei tea seda enam keegi,» ütles Raidal mõtlikult paksu tolmukihiga kaetud paberihunnikut vaadates.

Tahvel on tihedalt füüsikat täis kirjutatud. «Siin peaksid olema sellised valemid, millest oleks võimalik midagi reprodutseerida, aga ma väga ei leia neid ise ka siit, oleks vaja üles kirjutada,» lausus ta.

Igaks juhuks on tooli all ootel villased sokid, et päästa olukord, kui jalad hakkavad istudes külmetama.


Otsib koos teadlastega üle maailma tundmatut osakest


Selles Tallinna kesklinna maja neljandal korrusel asuvas instituudis teevad Raidali selgitusel füüsikud seda, mida tegid Newtoni ajal Newton ja Einsteini ajal Einstein – uurivad fundamentaalseid füüsikaprobleeme. «Üritame aru saada, millest maailm koosneb,» täpsustas ta.

Tavatöö tähendab, et füüsik Raidal mõtleb ja arvutab ning kõige selle väljund on artikkel. «Käsil on liiga palju teemasid,» tunnistas ta.

Näiteks kirjutab Raidal artiklit tumedast ainest ehk varjatud massist, mida keegi pole veel avastanud, aga mida universumis on palju. «Teoreetikud mõtlevadki selle üle, mis on see teooria, mis annab selliste omadustega naljaka aine,» lausus ta.

Raidal püüab selgitada ka, kuidas tavaline aine on tekkinud. Füüsikaseadused ütlevad, et ainet ja antiainet on sama palju, aga universumis antiainet pole ja seda erinevust ongi vaja selgitada.

Füüsikutel on teadusajakirju, kus oma uurimusi ja avastusi avaldada. Kõige prestiižikam neist on Raidali väitel Physical Review (Füüsikaline Ülevaade).
Raidal ütles, et kui füüsik tahab millegagi uhkustada, siis selles ajakirjas artikli avaldamine võimaldab seda.
Raidalil on ilmunud viis-kuus artiklit, mis on silmapaistev tulemus, kui arvestada, et sõel on tihe ja igal aastal ajakiri Eesti teadlaste artikleid ei avalda.
Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi direktor Raivo Stern märkis, et teadlase edukust saab hinnata kirjutatud artiklite hulga ja selle järgi, kui palju neile viidatakse.

Tänapäeval peetakse arvet elektrooniliselt ja praegu on andmebaasis Raidali 66 artiklit tsiteeritud 2300 korda. «See on ilmselt kõrgeim tsiteeritavus Eestis omaealiste teadlaste sees,» lisas ta.

Raidal küll väidab, et teadlase, sealhulgas füüsiku amet pole ühiskonnas mõjukas ja tunnustatud, kuid võib arvata, et nii mõnelgi inimesel tekkis sügisel teadlaste ees aukartus, kui nad nägid, millise suure asjaga maailmas on valmis saadud.

Jutt käib muidugi Euroopa Tuumauuringute Keskuse Prantsusmaa ja Šveitsi piirile ehitatud tuumakiirendist, mis oli sügisel meedias tähelepanu all, kui see maailma ajaloos kalleimaks (53 miljardit Eesti krooni maksev) ja suurimaks (27kilomeetrine suletud tunnel) masinaks nimetatud kiirendi käivitati.

Eesti meedias andis põhiliselt intervjuusid Martti Raidal, sest tema on selles teadusprojektis osaleva Eesti rühma juht.

Raidal selgitas, et kiirendis kiirendatakse prootoneid peaaegu valguse kiiruseni ja siis põrgatakse nad teatud kohtades.

Sellega vabaneb tohutu energia ja ühtlasi peaksid vabanema ka osakesed, mida pole keegi seni veel näinud.

Raidal lausus, et üks eesmärk on selgitada, miks on osakestel mass, seni väidab teooria, et maailm koosneb osakestest, millel puudub mass.

Eestlaste osa suures katses oli aidata ehitada üleilmset arvutivõrku, mille abil analüüsida katse andmeid. Edaspidi aitavad teadlased neid andmeid ka analüüsida.
Sellel, et Raidal on Eesti rühma juht, on vahest mitu põhjust. Üks on see, et ta on olnud Euroopa Tuumauuringute Keskusega seotud aastaid. Nimelt kaheksa aastat tagasi viibis ta seal kaks aastat postdoktorantuuris.

Instituudil on keskusega olnud sidemeid kaua. «Kui siia tulin, olin osakeste füüsika peal ainukene,» sõnas Raidal.
Füüsika on huvitanud Raidalit kogu elu ja nii palju, kui tema mäletab, oli elukutsevalik juba varajases nooruses selge. «Ega ma ole küll mõelnud midagi muud teha, nii naljakas kui see ka pole,» ütles ta.

Mõttekojas annab nõu presidendile

Kust huvi alguse sai, pole teada, aga üks on kindel, et mingisugused võrriputitamised ja muud tavalised poistetegemised pole Raidalile kunagi huvi pakkunud.
Raidali füüsikaõpetaja oli Türi kooli kaheksandas ja üheksandas klassis Endla Sootla.

Kuigi Raidali kooliskäimisest on möödas kümneid aastaid, mäletab Sootla Raidalit hästi. «Ta oli särav õpilane, aga ta tegi muidugi palju tööd ka, oli põhjalik ja huvitus sellest,» meenutas ta. Sootla mäletab veel siiani, kuidas nad koos istusid pärast tunde ja tegid olümpiaadide tarvis lisatööd. «Ta haaras asju küllaltki lennult, aga oli ka väga tõsine poiss,» ütles ta. Füüsikaolümpiaadidel oli Raidal maakonnas parim.

Tõsine, pühendunud ja selge mõtlemisega on Martti Raidal praegugi. Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi direktor Raivo Stern sõnas, et sellest annab tunnustust hiljuti ühele kolleegile öeldud etteheide: «Sa olid sellele ju mõelnud ja selle endale selgeks teinud. Kuidas võib siis olla, et sa ei valmistanud selle küsimuse arutamist ette ega saatnud laiali materjale, mis su järeldusi toetaksid?»

Intervjuust ei selgunud, mida Raidal võiks teha siis, kui ta pole tööl. «Mul pole hobisid, olen selles mõttes igav inimene,» sõnas ta muiates.

Ühiskondliku tegevuse korras seab Raidal aeg-ajalt sammud vabariigi presidendi mõttekotta, mille paneb president kokku vastavalt oma soovidele.
Teist aastat on Raidal kutsutud ka presidendi vastuvõtule. Eelmisel aastal käis, tänavu ei lähe, sest samal ajal on oluline füüsikakonverents.

Martti Raidal

Sündinud 26. veebruaril 1968
1983 Türi keskkool (põhikooliosa).
1986 Nõo reaalgümnaasium.
1992 – diplom cum laude füüsikas, Tartu Ülikool.
1995 – Ph.D. teoreetilises füüsikas, Helsingi Ülikool.
1995 Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut, vanemteadur.
1992–1995 abiteadur, Helsingi Ülikool.
1996-1997 postdoc, Valencia Ülikool.
1998-1999 Humboldt fellow, DESY, Hamburg.
2000 postdoc, California Ülikool, Riverside.
2001-2002 EU MC fellow, CERN, Genf.
Preemiad
2005 Eesti riigi teaduspreemia
Abielus, peres kasvab kaks last.

KOMMENTAAR

Richard
Villems
Eesti Teaduste Akadeemia president

Martti Raidal on kaheldamatult Eesti praeguse aja rahvusvaheliselt kõige silmapaistvam füüsik. Teadusmaailmas on niisugused hinnangud üsna objektiivsed, sest põhinevad teadmisel, kui palju kordi on ametivennad üle maailma viidanud artiklitele, mille autor on Martti Raidal.
Kuid igatahes samavõrra oluline on asjaolu, et pärast naasmist kodumaale on juba neli noort füüsikut jõudnud tema juhenduse all doktorikraadi kaitsta, kuigi ta pole ülikooli professor.
Ja mis vahest kõige olulisem meie füüsikateaduses on see, et Martti Raidali tegevusega taaselustus, kui nii võib öelda, Eesti füüsika traditsioon tegeleda elementaarosakeste füüsika kesksete probleemidega. Seda just iseäranis õigel ajal – nüüd, kus kõik ootavad «Suure Põrgataja» (kiirendi – toim) käikulaskmist.
Lähimad kolm aastat on Raidal Eesti Teaduste Akadeemia uurija-professor. Neid kohti antakse välja üle kolme aasta.
Kolm tükki korraga konkursi alusel ja otsustaja on Teaduste Akadeemia juhatus selleks loodud komisjoni ettepanekul. Komisjon omakorda moodustatakse suuremate ülikoolide teadusprorektoritest ja silmapaistvatest teadlastest.

Ahti
Raidal
vend, Eesti suursaatkonnas Vilniuses teine sekretär (poliitika- ja konsulaarküsimused)
Martti puhul on juhtunud nii, et tema töö ongi tema hobi. Tema on üks neist vähestest, kellel töö ja hobi kattuvad võiks öelda, et isegi 110 protsenti.
Niipalju kui mina mäletan, on ta tõesti kogu aeg ainult füüsikat taga ajanud. Ja tegelikult on see «leptonite liblikavõrguga tagaajamine» ikka üks paganama põnev asi, ehkki ma ei saa vahel pooltest asjadest aru, millest ta kõneleb.
Võib-olla oleks tema iseloomustamiseks hea ritta panna mõningaid sõnu: pühendumus, töövõime ja sihikindlus. Need iseloomustaksid teda kõige paremini.
Olen talle ikka alati alt üles vaadanud. Eks tema jälgedes sai ka ise Nõkku keskkooli mindud ja sealt Tartu Ülikooli füüsikat õppima.
Eks lapsepõlves neid nääklemisi ikka ette tuli. Mis siin salata, mina olin nende algataja, olles oma rahulikust suurest vennast palju tormilisem. Arvan, et teismeliseeas oli ka olukordi, kus ma teada kohe ei sallinud.
Latt tema eeskujuga oli ikka väga kõrgeks aetud ja katsu sa siis koolis tavainimesena käituda, kui «üliinimese» eeskuju sul ees on ja kõik ootavad palju enamat. Teisest küljest kannustas see mind paljukski.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles