Sääsed teevad meele mõruks

Birgit Itse
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Arabella Johanna vanemad kaitsevad last võrguga, sellegipoolest on üks putukas leidnud võimaluse last silmanurka pista.
Arabella Johanna vanemad kaitsevad last võrguga, sellegipoolest on üks putukas leidnud võimaluse last silmanurka pista. Foto: Andrus Eesmaa / Järva Teataja

Mais tundub sääski olevat eriti palju ning nad on kuidagi õelad ja näljased. Selle kohta, kas sääski on rohkem kui eelmistel aastatel või mitte, ühtset arvamust leida on keeruline.

Ennelõuna lasteaias. Lapsed sätivad õue minema. Enne tuleb õpetajatel läbida igapäevane protseduur – end sääsetõrjevahendiga kokku teha.
Peetri lasteaia õpetaja Ene Pappel tunnistab, et ega muidu kannata õues olla. Sääsetõrjevahendit pannakse ainult neile lastele, kelle vanemad on selle lasteaeda toonud. «See ei ole ju odav lõbu ja eks neist, kel vahendit kaasas pole, püüame lihtsalt sääski eemale ajada,» lausub ta.
Putukateadlane Mati Martin ei leia, et sääski oleks eelmiste aastatega võrreldes oluliselt rohkem. «Mais meile lihtsalt tundub, et talveunest on korraga ärganud kõik sääsed, aga osa sääski tuleb välja alles sügise poole. Aga eks kõik sõltu kohast ka,» selgitab ta.
Martin tuletab meelde, et putukatest rääkides ei tohiks ära unustada kihulasi ja tavaliselt jaanipäeva paiku aktiivseks muutuvaid parme. «Parmud armastavad kuumust ja päikest, aga sääsk tahab niiskust ja varju. Ka kihulased on pigem õhtused putukad, ilmudes välja päikeseloojangu ajal,» selgitab ta.
Poes ja apteegis on kõikvõimalikke putukatõrjevahendeid. Need, keda häirib nende kasutamisega kaasnev «keemia lõhn», võivad soetada lastele mõeldud tooteid, mis lõhnavad meeldivamalt.
Paide Vee tänava apteegi proviisor Rita Rikka rõhutab, et kõik tooted otse nahale kandmiseks ei sobi, mistõttu tuleb kindlasti kasutusjuhendit hoolikalt lugeda.
Vanarahvatarkus soovitab sääsetõrjeks tasku pista nelki ja seda aeg-ajalt mudida, aitab ka äädika piserdamine rõivastele.
Selleks et sääsed ei rikuks õhtuti õues istumist, tuleb ümbrus kriitilise pilguga üle vaadata. Sääskede paljunemist soodustab seisev vesi ja varjuline õu.
Ka liiga pikaks kasvanud muru pakub päeval päikese eest varju ja hoiab õuel niiskust. Vanarahvatarkuse kohaselt tuleks istumiskoha ümber istutada saialilli.
Veebifoorumites sääsetõrje teemal arutlevad lastevanemad soovitavad kasutada tugevalõhnalisi eeterlikke õlisid, nagu sidruni- ja eukalüptiõli, samuti küüslauku ja puhast vaniljet.
Kui putukad juba rünnanud on, tuleb proviisor Rita Rikka selgitusel kuplaid jahutada ja desinfitseerida, et need põletikuliseks ei läheks. «Sobivad nii teepuuõli, taruvaigusalvid, saialilletinktuur, viina- ja piiritusepõhised lahused, mõni kasutab ka lavendliõli,» täpsustab ta. Veebist leiab veelgi loodustooteid putukahammustusi leevendama. Näiteks taruvaigu ja mesilasvaha alusel valmistatud salv Vahar või männitõrva alusel valminud käsitööseebid, mis peaksid lisaks sügeluse leevendusele sääski ka peletama.
Rahvameditsiin pakub koduste vahenditena välja kummeli- ja saialilleteed, sidruniviiluga tupsutamist ning kerget soolvee- või soodalahust.
Putukateadlane Mati Martin teab, et putukahammustuste talumise muudab kergemaks hobukastani-viinaleotisega määrimine. «Punni teke on seotud mürgise süljega, mida sääsk pistmise ajal meisse sisestab,» selgitab ta. «See on kudesid ärritava toimega, kuid alguses toimib ta valuvaigistina, seepärast me ei pruugigi tunda kohe alguses seda pistet.»
Martini kinnitusel vastab tõele seegi, et pistavad ainult emased sääsed, isased toituvad nestest. Kaudselt aitab vere imemine kaasa ka emaste sääskede kiiremale surmale, sest pärast vere imemist on nad võimelised munema ning pärast seda elavad nad veel maksimaalselt paar nädalat. «Kui ta verd ei saa ja peab muust toituma, siis on emase sääse eluiga kõige rohkem kaks kuud,» lisab Martin.
Mõnikord tundub, et mõnda inimest ei kaitse ründavate putukate vastu ükski vahend. Martini kinnitusel teevad sääsed tõesti inimestel vahet. «On see veregrupp või mingid spetsiifilised lõhnad, ei saa ju kindlaks teha,» lisab ta.
Mati Martin putukatõrjevahendeid ei kasuta. «Mis need sääsed ikka teevad – veidi pinisevad ainult pea ümber,» märgib ta.

Nipinurk

• Metsas käies kanna pikki ja heledaid rõivaid.
• Ole tuulises ja/või päikselises kohas.
• Koduaia grillimiskoht ümbritse saialilledega.
• Vähenda õuel seisva vee hulka.
• Hoia muru lühike.

Allikas: Bioneer.ee

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles