Ambla vald – piirid meis ja meie ümber

Vello Teor
Ambla vallavolikogu esimees

Viimastel nädalatel on ajakirjanduses ilmunud seisukohti Ambla, Tapa ja Aegviidu valla võimalike ühinemisläbirääkimiste ja ühinemise poolt ja vastu.
Et aru saada, mis on õige, läheb tarvis arutelusid. Antud juhul Tapa valla ettepanek selleks üleskutse esitabki.
Alles volikogu aprillikuu istungil tutvustas vallavalitsus volikogule (materjali on võimalik lugeda valla veebilehel) olukorda valla arengukava täitmisel.
Sealhulgas anti meile taaskord ülevaade rahvastikust Ambla vallas. Uurides rahvastikupüramiidi, tuleb tunnistada, et olukord on murettekitav.
Meie rahvastiku kõige arvukam segment on 15– 30aastased noored. Inimesed, kes omandavad haridust ja pole tihti veel määratlenud oma edasist eluteed.
Paraku peab tunnistama, et pigem alustatakse oma töömeheteed pärast koolide lõpetamist suuremas linnas, kus on rohkem võimalusi tööd leida, suuremad sissetulekud, mitmekülgsed vaba aja veetmise võimalused.
Ambla vald on kaotanud 2008.–2011. aastal 168 elanikku, mis moodustab 7,1% elanikkonnast. Seda siis ametliku statistika järgi. Aga teame, et paljud on endiselt veel jätnud oma tegeliku elukoha rahvastikuregistris muutmata. Arvan, et just noorte elu alustavate inimeste arvel väheneb meie elanikkond järgmiste aastate jooksul eriti kiiresti.
Kuidas tuleb toime sellisel juhul vald? On ju tööl käivad inimesed tulumaksuga valla suurimad ülalpidajad. Ei saa seejuures loota, et riik läbi tasandusfondi katab kogu puudujääva tulubaasi, sest oluline komponent seal on just elanike arv. Samas suureneb märgatavalt eakate osa valla elanikkonnas. Oma osa annab kaasa pikenev eluiga.
On tõsi, et kahe aasta jooksul investeerime Aravete ja Käravete veevärki 4,1 miljonit eurot. Ambla valla osa selles on 785 000 eurot. See tuleb laenurahast. Ja paraku on nii, et see laen on tükiks ajaks viimane, mida võtta saame. Edasi peame aastaid seda tagasi maksma ja toime tulema ainult oma eelarverahaga.
Kuidas lahendada Aravete lasteaia ja Aravete kultuurimaja remondivajadust? On veel teisigi objekte, mis nõuavad kiiresti raha.
Kui tagasi tulla eespool kirjutatu juurde, on Aravete hooldekeskus ammu jäänud kitsaks ja nõuaks hoopis uusi ruume, et selle elanikud saaksid väärikalt vananeda.
Ees seisab elektrienergia hinna järsk tõus, eelarvest palka saavate töötajate olukord vajab kiiresti elukalliduse tõusus järele aitamist, spordihoone akende vahetamist ja soojustamist. Kas suudme kõigile neile proovikividele üksi vastu seista?
Tihti tuuakse siin lahendusena välja võimalust koostööd teha. Paraku ei lahenda ükski teine omavalitsus meie hoonete remondivajadust ega tõsta töötajate palka.
Siin on koostööst vähe abi. Seame eeskujuks Järvamaa omavalitsuste koostööprojekte. Õige! Aga need on suuresti minevikust võetud eeskujud.
Kuidas pöörata pilk tulevikku?
Mina pole nõus, et omavalitsuste ühinemine tähendab automaatselt ääremaade tekkimist ja sealt kärpimist, investeeringute kadumist. Ma pole nõus ka sellega, et see ei loo kokkuhoidu. Praktiline elu näitab vastupidist.
Tartu Ülikooli teadlaste uuring näitab, et seni on saavutanud valitsemiskuludelt kokkuhoidu absoluutselt kõik ühisomavalitsused. Ei vasta tõele väited, et ühinemine sunnib sulgema mingeid väiksemaid valla allasutusi.
Seda juhtub ka praegu väikses vallas. Kärbime pidevalt. Viimati Reinevere raamatukogu, kultuurikeskuse juhataja ametikoht, raha abipolitseinikelt, erinevad toetused jne, jne.
Samas on Tapa vallast tuua häid näiteid just investeeringutest nn ääremaadele: Lehtse kultuurimaja, Jäneda spordihoone ja kool.
Kõik on ikkagi kindlate inimeste, kokkulepete ja prioriteetide küsimus. Küll aga olen nõus, et suurem vald on võimeline tegema asju suurejoonelisemalt ja väiksema vaevaga.
Türi poleks endale kunagi saanud nii uhket kultuurimaja ja muusikakooli, kui omal ajal poleks neli omavalitsust ühinenud.
Ma ei arva, et valdade ühinemine tähendab sildade põletamist. Ma ei arva, et valla uus piir peaks tähendama piirikontrolli selle ületamisel. Üldse räägime liiga palju piiridest enda ümber ja enda peas. Nagu öeldud, koostöö on ikka võimalik, kuid on asju, mida saab lahendada ainult võimekamas omavalitsuses.
Lisaksin siia lõppu Järva Teatajas ilmunud Geomedia juhi ja analüütiku Rivo Noorkõivu seisukoha: «Kui suur on suutlikkus arengut juhtida olukorras, kui maavalitsused on kaotanud oma positsiooni ning omavalitsuste vaheline konkurents ei võimalda koostööd teha; kas oleme orienteeritud kasvule või lihtsalt olemisele; kuidas siduda noored siinsete ettevõtetega, et nad pärast õpinguid tagasi tuleksid.»
Kas meile tehtud ettepanek annab võimaluse nendele küsimustele vastata?