Regilaul annab tagasi meie põlvnemisloo

Marika Rajamäe
, Järva Teataja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ottilie Niinemägi (pildil keskel) koos Erna Tamperega 1956. aasta suvel Saaremaal Metsara külas laule üles kirjutamas.
Ottilie Niinemägi (pildil keskel) koos Erna Tamperega 1956. aasta suvel Saaremaal Metsara külas laule üles kirjutamas. Foto: Erakogu

«Tamm siis jõudis, tamm siis kasvis/, tamm siis jõudis taeva’asse,/ oksad pilvesse pugesid/, lehed kuud siis kummardasid...» – selle «Suure tamme» laulu saatel jõudis regilaulu-uurija Ottilie Kõiva ja Eesti rahvaluule arhiivi teaduri Janika Orase koostatud «Vana Kandle» kümnenda köitega Anna ja Paide kandi rahvani suur osa nende esivanemate lauldust, usutust, kogetust, elatust.

Eesti rahvaluule arhiivi direktori Risto Järve hinnangul ei ilmu iga päev nii mahukat ühe valdkonna raamatut, mille kaante vahel on kõik, mis 150 aastat on kogutud Anna ja Paide kihelkonna kohta – ja see on märkimisväärne.
«Suure tamme» laulgi, kus puu kasvab nii, et lõppu ei paista, meenutab Järvele natuke «Vana Kandle» sündi.
«Põhiosa Paide ja Anna kihelkonna regilaulukirjapanekutest on rahvaluule arhiivis sarja asutaja Jakob Hurda rahvaluulekogus.
Hurda suurüleskutses «Paar palvid Eesti ärksamaile poegadele ja tütardele» (1888) oli Järvamaa nende maakohtade loetelus, kust vanu laule oli veel vähe korjatud. Täiesti valge laik oli tollal Anna kihelkonna ala.» («Vana Kannel» X, lk 53)
Nüüd juba üle kolme kuu on saanud Anna ja Paide kandi rahvas huviga tutvuda raamatuga, mis sisaldab 1018 regilaulu 439 tüübist, lisaks vähesel määral viise, mida on registri järgi kogutud 126 laulikult.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles