Sarapuu: linnajuhid on oma palga kärpimisega eeskujuks

Tiit Reinberg
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kersti Sarapuu
Kersti Sarapuu Foto: Andrus Eesmaa / Järva Teataja
Paide linnapea Kersti Sarapuu

Mul on siiralt kahju, et linnavolinik Tarmo Alt on loobunud Paide linna asjade endale selgeks tegemisest ja kogu riigi majanduses toimuvale kaasa mõtlemisest, mida ühelt linnavolinikult pole ju sugugi palju oodata.


Eks pea ennekõike valijad temalt küsima, miks on tal vaja keset süvenevat majanduslikku ebakindlust inimeste ärevust ära kasutada ning turunaiste kombel kuulujutte õhutada ja vett sogades enda poliitilist renomeed upitada.


Unustage ärapanemine


Võiks ju Alt küsida oma erakonnakaaslasest peaministrilt, miks pidi valitsus oma juhi põikpäisuse tõttu nii kaua majanduslangust eitama ja siis ilma ühiskonnaga aru pidamata seda meeleheitlikumalt kärpeid tegema.

Tal pole ka mehisust öelda, et erakonnakaaslased valitsuses ja riigikogus otsustasid eelarve aukude lappimiseks omavalitsuste rahakotist miljardeid haugata ja hulga probleeme oma kaelast allapoole lükata. Seetõttu peavad omavalitsused nüüd varasemale kokkuhoiule lisaks kasvõi kivist vett välja pigistama ja ülalt peale surutud pingeid siluma.
Erinevalt Aldist olen ma kaugel, et seda mänguks nimetada. Vahet ei ole, milline erakond mõnes omavalitsuses võimul on. Eks täpselt samasuguste rehkendustega tegeletakse ka reformierakondlaste enda juhtimisel Kuressaares, Tartus või Haapsalus ja narr oleks neid varasemas priiskamises kahtlustada.

Kuid jätame selle. Iseseisvuspäeval Jõhvis peetud kõnes lausus president Toomas-Hendrik Ilves, et tehkem endale selgeks peamine: esiteks, tegemist pole vaid Eestit tabanud tagasilöögiga; ja teiseks, kui tarbetu ja isegi kahjulik on meil otsida süüdlasi enda hulgast.
Seega võime ju rusikat vibutada ja halvimal juhul omavahel tülitseda, kuid kärbete tegemine on ikka möödapääsmatu. Jah, see on raske, kuid me elame selle aasta ühiste pingutustega üle. Ei poe ka linnapea kellegi selja taha - loobun esimesena 15 protsenti palgast, samuti teevad linnavalitsuse liikmed ja meie ametnikud.
Riigieelarve andis kärpemahu
Küüniline on väita, et Paides välja öeldud lisakärpe mahud on laest võetud. Linnavolinik peab teadma, et Paide linn on kärpearvutusi tehes lähtunud valla- ja linnaeelarve seaduse, tulumaksuseaduse ja koolieelse lasteasutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirjast.

Omavalitsustele tähendab riigikogus läbi läinud kärpekava täiendavalt ligi 15 % eelarvekulude kärpimist. Vabariigi valitsus prognoosib tänavu tulumaksu vähenemist 7-8%, riigikogu infotunnis väitis rahandusminister, et isegi 15%. Paidele tähendab see vähemalt 7 miljoni krooni suurust miinust.
Valitsuse 0,53 protsendipunktine üksikisiku tulumaksuosa vähendamine viib Paidelt 3,6 miljonit krooni, tasandusfondi kärbe võrreldes 2008.aastaga 7,2 miljonit krooni ja sihtotstarbelist teede korrashoiuraha kahaneb 2,3 miljoni krooni võrra. Lisaks säilis omavalitsustele terve hulk riigi poolt pandud kohustusi, millele ei antud rahalist katet.
Võime olla kadedad Soome omavalitsuste peale, sest sealne keskvalitsus valis Eestiga risti vastupidise tee ja panustab omavalitsustele toetustfondi enam kui 40 miljardit eurot, et viimased saaksid tõrgeteta täita neile pandud ülesandeid.

Inimesed saavad aru
Paide rahaasjade juurde tagasi tulles rõhutan, et tegime linna 2009. aasta eelarve isegi konservatiivsemalt kui Eesti Panga ja valitsuse majandusprognoosid soovitasid ehk ligi 40 miljoni krooni väiksema kui mullu. Me suutsime säilitada reservi hallatavate asutuste töötajate palgatõusuks. Veelgi enam, arvestasime täiendavate investeeringute tegemisega haridus- ja kultuuriobjektidesse.
Teatavasti muutis valitsuse kärpekava olukorda. Seetõttu tuleb linnavalitsusel valmistada ette märtsikuu volikoguks ligi 14 miljoni krooni suurune eelarvekärbe.
Ma ei kahtle, et viimased kolm aastat Paidet juhtinud tugev laiapõhjaline koalitsioon ja hea meeskond suudavad lisakärped teha nii, et linn ennast jätkuvalt ära majandab ja arengut jätkab. Oleme ju teinud viimastel aastatel koos suure hüppe Paide arenemisel ja saanud sihipärase töö tulemusel erinevatest rahastamisallikatest kopsakaid investeeringutoetusi.

Selgitasime ka allasutuste juhtidele ning käisime eraldi rääkimas nende töötajatele kärbete tegemise vajadust. Inimesed mõistsid, et kui linnal jääb raha vähemaks, siis peavad kokkuhoidu andma kõik panuse ning töökohtade säilitamise huvides tuleb ka palgas järele anda ja seda koos tööaja vähendamisega.

Oma ettepanekud esitasid allasutused veebruari lõpuks linnavalitsusele. Igal hallatava asutuse juhil on vastutus oma kollektiivi ees ja asutuse juhtimise eest ning oli juhi otsustada, kuidas toimida ja töötajatega kokkuleppeid saavutada.
raegu eeldame, et hallatavate asutuste töötajatele jõustub 10%-line tööaja vähendus koos proportsionaalse palgavähendusega 1.aprillist, linnapeal, abilinnapeadel ja ametnikel 15% alates 1. märtsist.
Muide jutt Paide lõhkilaenamisest on tõest kaugel. Linn on rangelt püsinud riigi poolt omavalitsustele laenu võtmiseks seatud raamides ja täidame oma kohustusi pankade ees korrektselt.
Pealegi on intressimäära arvutamise aluseks olev EURIBOR eelmise aasta viielt protsendipunktilt langenud kahele ehk laenuraha on muutunud kõvasti odavamaks. Samas on ka ehitushinnad kukkunud poole võrra. Millal veel kui praegu on parim aeg linna infrastruktuuri parendamisesse investeerida?

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles