Ettevõtluseks on esmatähtis sihikindlus ja suhtlemisoskus, aga sellest Eesti naistel kindlasti puudu ei jää.
Kõige suurem ebavõrdsus on Eestis
10. märts 2009, 08:45
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kaia Iva
riigikogu liige, IRL
Äsja lõppenud suusatamise maailmameistrivõistlused pakkusid eestlastele toredaid elamusi. Lisaks tiitlivõidule tõid rõõmsat elevust nii Jaak Mae kui Anti Saarepuu, uus kahevõistlejate põlvkond kui ka nooruke Kaija Udras. Nõnda tore on ju tekitada edetabeleid ja mõtiskleda, mitmes suusariik me maailma vägevate seas oleme.
Kergejõustiku EMil tegid uskumatu etteaste Mikk Pahapill ja Ksenja Balta ning Eesti oli oma kahe kullaga medaliriikide seas koguni kuues.
Selle nädala värsketes eurouudistes on Eesti saanud samuti tähelepanuväärse esikoha. Ei, Eesti ei ole saanud Euroopa kõige rikkamaks riigiks. Euroopa Liidu värsketel andmetel on Eestis meeste ja naiste palga vahe ühenduse 27 riigi seas suurim – naiste kahjuks.
Naised töötavad
osalise tööajaga
Euroopa Liidu keskmisena teenivad naised meestest 17,4 protsenti vähem. Eestis on naiste palk umbes 30 protsenti meeste omast väiksem.
Üks sissetuleku ebavõrdsuse põhjus on Euroopa tööhõive analüütikud nimetanud naiste suuremat kasutamist osalise tööajaga. See on ebavõrdse sissetuleku põhjusena üldine ja objektiivne. Poole kohaga töötades ongi tasu poole väiksem.
Kuid ohumärk on see, et kui Euroopas on paindlikud töövõimalused suhteliselt hästi rakendunud, siis Eestis on osaajaga tööd leida keeruline.
Seades eeskujuks paljusid Euroopa riike, ootavad ka meie naised selle võimaluse suurenemist. Osalise tööaja laiemal rakendusel näeks Eesti sissetuleku statistika soo järgi võrreldes teiste riikidega veelgi nigelam välja.
Küll võib loota, et üha enam soovivad näiteks lastekasvatamise ajal ka Eesti mehed kasutada osalist tööaega.
Siin ilmneb nokk-kinni-saba-lahti-olukord. Et Eestis on üldjuhul meeste palk kõrgem, siis majanduslikel kaalutlustel jätkab mees täiskohaga ja naine «valib» osalise ajaga töö.
Naisjuhid moodustavad
väikese osa
Jättes kõrvale põhjused, kus «naistesektorites» ongi töötasud väiksemad, või ka seadusevastased juhud, kus võrdse töö eest saab naine väiksema tasu, kuna ta ei söanda nõuda meeskolleegiga võrdset tasu, on ebavõrdsuse teise põhjusena nimetatud naiste väiksemat osa juhtide seas.
See on üleeuroopaline hinnang, kuid kehtib ka Eestis. Naiste väike osa juhtide seas nii avalikus sektoris kui ka ettevõtluses pole uudis.
Samas on analüütikud rõhutanud just nüüd, majandusraskuste ajal, naisettevõtjate olulist rolli.
Eksperdid juhivad tähelepanu sellele, et üldjuhul on naised ettevõtluse vallas kaalutlevamad.
See on pannud naisjuhte ettevaatlikult suhtuma suurde laenukoormasse, aidanud riske maandada mitmekesise toote- ja teenusevalikuga.
Kiire majanduskasvu ajal tundus ainuõige kitsas spetsialiseerumine ja odava laenuraha kasutus, kuid majanduse jahtumise ajal on selgeks saanud paindlikkuse ja teenuste mitmekesisuse plussid.
Mis tooks rohkem naisi ettevõtjate ridadesse? Lätis viidi naisettevõtjate seas läbi uuring. Esmase põhjusena ettevõtjaks hakkamisel nimetas ligi 60% naisi võimalust olla iseseisev, toetada perekonda majanduslikult ja teha meelepärast tööd. Kuid uuring tõi välja ka mõne argumendi, mis polnud seotud otseselt ametialase eneseteostuse või suurema sissetulekuga.
Nimelt nimetas 21% naisi ettevõtluses tegutsemise olulise põhjusena soovi võtta riske ja ületada raskusi ning 8% naisi soovi olla ettevõtjana lähemal ühiskonna eliidile.
Rääkides oskustest ja väärtustest, mis on aidanud neil olla ettevõtluses edukad, seavad naised esikohale sihikindluse ja hea suhtlemisoskuse. Üllatuslikult pidas teadmisi esmatähtsaks vaid 3% vastanutest.
Tarvis läheb suuremat
eneseusku
Ehk tasuks just neid arvamusi rohkem tähele panna. Sageli hindavad naised liialt kriitiliselt oma erialaoskusi.
Tegelikult on meie naised võrreldes meestega haritumad, heade ametioskustega ja väga altid täiendõppeks.
Kuid ehk saavad meie naised julgustust praeguste ettevõtjate hinnangutest: ettevõtluseks on esmatähtis sihikindlus ja suhtlemisoskus, aga sellest Eesti naistel kindlasti puudu ei jää. Vaja on ehk üles leida veel annus riskijulgust.
Euroopa Komisjoni tööhõive, sotsiaalküsimuste ja võrdsete võimaluste volinik Vladimir Špidla peab Euroopa naiste 17,4%-list väiksemat palka lubamatuks ja on teatanud, et komisjon alustab olukorra muutmiseks kampaaniat. Eestile, kus see vahe on 30%, on tööpõld kaks korda suurem.