Narkootikumide leviala laieneb

Politsei on Järvamaalt tänavu kätte saanud 220 grammi narkootikume, võrreldes varasemaga on korraga leitud kogused siiski vähenenud.
Eelmise nädala lõpul andis politsei- ja piirivalveamet ülevaate Lääne prefektuuris esinenud narkootikumidega seonduvatest kuri- ja väärtegudest.
Ühisaruteludes tunnistasid piirkonna terviseedendajad, et praegune hoiak, justkui puudutaks narkootikumide teema vaid Tallinna ja Ida-Virumaad, on ohtlik.
Lääne prefektuuri kriminaalbüroo juht Nils Sempelson tõi näiteks, et tänavu on tööpiirkonnas ära võetud juba rohkem kui 32 000 euro eest narkootikume, sealhulgas 2010 ecstasy-tabletti.
Statistikast selgub ka, et Järvamaalt on kätte saadud 220 grammi amfetamiini. «See kogus saadi kätte kahe haarangu käigus, aga levitaja oli sama grupp,» täpsustas Sempelson.
Paide politseijaoskonna vanemkomissar noorsoopolitseinik Malle Hermanson lisas, et amfetamiini puhul on suur kogus juba alates kolmest grammist, karistusseadustiku paragrahvi 184 järgi võib suures koguses narkootikumide omajat oodata 3–15 aastat vangistust.
Politsei andmeil on Järvamaal levitatavad amfetamiinikogused siiski vähenenud. Nils Sempelsoni teada tuuakse maakonda narkootikume enamasti Tallinnast, igapäevatarvitajad kannavad tavaliselt kaasas 5–10 grammi narkootilisi aineid.
Malle Hermansoni andmetel on Järvamaa «keskmine tarvitaja» mees vanuses 25–35 aastat. Noorte hulgas on endiselt populaarne kanep, millele viitab ka möödunud aastal üldhariduskoolides tehtud mõnuainete tarvituse uuring.
Hermanson tuletas meelde, et ka ühe-kahe kanepitaime kasvatamine oma tarbeks on kuritegu, sest tegemist on narkootilise aine käitlemisega.
Narkootiliste ainete vahendajate tabamisele saab Nils Sempelsoni ütlust mööda kaasa aidata igaüks. «Kui näete pealt sündmust, pange kirja auto number, isikute tundemärgid ja välised kirjeldused. Kui on teada isikute andmed või tarvitamise kohad, pange need ka kirja,» soovitas ta.
Sempelson rõhutas, et sekkuda pole mõtet, pigem on mõistlik eemalt jälgida ja politseid teavitada. Sempelsoni kinnitusel jääb vihje edastaja anonüümseks, sest teave jõuab valdkonnaga otseselt tegelevate isikuteni. «Ka e-kiri saabub otse kriminaalpolitseile. Vihje jääb andmebaasi, seal pole juures kuupäeva, kellaaega ega asukohta, kust vihje tuli,» täpsustas ta.
Vihje andja Sempelsoni ütlust mööda tunnistusi andma ei pea, neid küsitakse üldjuhul hoopis narkootiliste ainete tarvitajailt.
Eesti seaduste kohaselt on narkootikumide omamine kriminaaltegu, kui leitud uimastikogusest piisab narkojoobe tekitamiseks kümnele inimesele.
Narkootikumide tarvitamine ja väheses koguses omamine on väärtegu. Neid registreeriti Järvamaal esimesel poolaastal 13, mida on rohkem, kui eelmisel aastal, mil tuvastati 11 narkootikumidega seotud väärtegu.
Narkokuritegusid oli möödunud aastal kaks, 2010. aastal viis ja 2009 Järvamaal 18. Malle Hermansoni selgitusel tegeles 2009. aastal leviku tõkestamisega aktiivselt narkokuritegude talitus ning töö käigus avastati suurem jõuk, kes vahendas narkootikume nii Järvamaal kui ka mujal Eestis. Hermansoni teada on osa selle jõugu liikmeist praegu trellide taga.
2011. aastal hukkus narkootikumide üledoosi tõttu 133 inimest, hukkunutest 18 protsenti olid õpilased.

Kui märkad narkootikumide vahendamist

Helista
• politsei üldtelefonile 110,
• narko vihjetelefonile 444 6660,
• narkokuritegude talitusse 53421841.
• saada vihje aadressile: [e-mail].
• pöördu kohaliku konstaabli või noorsoopolitseiniku poole, Järvamaal on see vanemkomissar Malle Hermanson.