Kas Marie Maarendi nime veel mäletate? Kunagine Euroopa meistrivõistluste pronks, MMi neljas, Skandinaavia juunioride parim, mitmekordne Eesti meister ja rekordiomanik laskmises. Nüüd püüavad samu tiitleid tema õpilased.
Tipplaskur jagab ennast psühholoogi ja treeneri ameti vahel
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Üleeelmisel nädalavahetusel tuli seesama Marie Maarend jälle laskevõistlustelt ning jälle oli tal põhjust rõõmust kilgata, kolm korda üles-alla hüpata ja ennastunustavalt juubeldada. Kuldmedal! Esimene koht! Võit!
Ent seekord ei riputatud kuldmedalit kaela mitte talle, vaid tema õpilasele. Jah, kunagisest lapstähest Marie Maarendist on saanud treener.
Tõsi, esialgu siiski vaid hobikorras. Suurest armastusest laskmise, oma õpilaste ja Paide lasketiiru vastu. Muudmoodi ei kujutaks ta oma elu ettegi.
«Naudin seda, kui näen oma silmaga õpilaste laskmisoskuste arengut. Kirjeldamatu, kui suurt rõõmu see võib valmistada. Alles nüüd mõistan oma kunagise treeneri Rein Valdru entusiasmi!» tunnistab ta kirglikult. «Energialaeng, mis laskmisega tegelemine mulle annab, maandab pingeid ja paneb silmad särama.»
Tegelikult moodustab treeneriamet edasipüüdliku Marie elust vaid väikese osa. Vaatamata sellele, et ala on juba 15 aastat olnud tema elu suurim kirg. Täistöökohana ei kujutaks 25aastane Maarend treeneriametit ette. Majanduslikult oleks see keeruline, kui mitte öelda, et võimatu.
Tallinna ülikoolis magistrikraadi omandanud Maarendi igapäevatöö on olla Audentese erakoolis koolipsühholoog. Kaks korda nädalas sõidab ta aga pealinnast kodulinna kahe ja poole tunnist lasketreeningut andma.
Tihtipeale täidab laskesport ka Marie nädalavahetuse, sest võistlustel on tarvis õpilastel silma peal hoida. Rääkimata suvest, kui ta korraldab lisaks kõigele laskmislaagrit. Laagrit, mida tema õpilased ootavad hetkest, mil eelmine lõpeb.
«Laskmine moodustas pikka aega väga suure osa minu elust. See arendas keskendumisvõimet, pühendumist, õpetas oma eesmärkide täitmise nimel vaeva nägema. Ühtlasi tekitas see minus ka palju küsimusi. Just psühholoogilist laadi küsimusi. See juhataski mind psühholoogiaõpinguteni, mille kaudu olen ka endale olulised vastused saanud.»
Valitud erialaga on Paide ühisgümnaasiumi lõpetanud Marie rohkem kui rahul. Kui veel keskkooli lõpus polnud kindel, mida ja kus õppida, siis nüüd on ta veendunud, et psühholoogia sobib talle kui püstolilask otse kümnesse.
«Olen üks nendest õnnelikest, kes saab öelda, et olen oma eriala ja tööga väga rahul. Ma tõesti armastan oma tööd! Just see, et saan teisi abistada. Iga päev näen, et üha raskem on suuri klassikollektiive õpetada ning kui oluline on võimalus lastele individuaalset tähelepanu pöörata.» Oma töös puutub Maarend kõige rohkem kokku algklassi õpilastega.
Erialavaliku õigsust kinnistab seegi, et treeneritöös on psühholoogiline pool ülimalt oluline. Laskesportlane peab vaimselt tugev olema ja oma teadmisi üritab Maarend nüüd treeneritöös rakendada. «Kui sporti tegin, ei saanud arugi, kui oluline on tegelikult vaimne pool. Treenerina proovin psühholoogilistele külgedele rohkem tähelepanu pöörata, et treeningud ja võistlused õnnestuksid,» selgitab ta.
Edukas töö, magistrikraad, elu pealinnas – kas on läinud nii, nagu endine laskur aastaid tagasi ette kujutas? «Ma ei ole kunagi suur unistaja olnud. Olen töötanud endale oluliste asjade kallal ja vähemalt seni on kõik hästi. Samas olen aru saanud, et kõik ei lähe alati plaanipäraselt. Ega peagi minema. Lasen elul ennast juhtida ja olen väga rahul sellega, kus punktis praegu viibin. Unistused on tegelikkusest suuremad ja pean oluliseks tegelikkusse panustamist.»
Üks, mis kindel: kui vähegi võimalik, tahaks Maarend tulevikus just kodulinnas elada. Hoolimata ajutisest eemalolekust, on Paide siiski kodu. Kodust paremat kohta pole maailmas olemas. «Välismaale ma ei kipu. Pole kunagi kippunud. Paide on südames ja jääb sinna alati,» ütleb Marie Maarend mõtlikult naeratades.
Kommentaar:
Tormis Saar
Järvamaa laskespordiklubi juhatuse esimees, hea sõber
Marie on aktiivne, tark, elurõõmus ja südamlik inimene. Marie paneb teised inimesed enda ümbruses ennast paremini tundma.
Oma olemuse ja mõttemaailma poolest on Marie just õige inimene juhendama treeningrühmi ja noorsportlasi. Kõigis tublimates õpilastes on tunda tema positiivsust ja edasipürgimise soovi.
Ta suudab hoida treeningutel tasakaalu tõsise treeningu ja mängulisuse vahel, mis on oluline õpilaste enesetunde ja motivatsiooni hoidmiseks.
Tänu Mariele jätkub Järvamaal laskesporditava. Ma ei liialda, kui ütlen, et kogu Eesti laskespordiseltskond on talle selle eest tänulik. Tähtis on hoida elus seda väikestki sädet, millest saab tulevikus ühe eduloo algus. Selle eest ütlen Mariele suure-suure aitäh!
Ada Kiipus
kolleeg koolipsühholoogide seas
Marie on hea suhtleja, kes oskab ka hästi kuulata. Ta on kohusetundlik ja töökas, viib alustatu lõpule. Psühholoogina saavutab ta lastega kiiresti kontakti. Ta teeb oma tööd põhjalikult, südame ja suure pühendumusega. Temas on suur soov ennast täiendada. Tema peale võib alati kindel olla. Ta on rõõmsameelne, sihikindel, oskab ja tahab teha koostööd.
Endisele tippsportlasele omased jooned, nagu põhjalikkus, keskendumine, ajaplaneerimisoskus, eesmärgikindlus ja pühendumus, aitavad teda ka psühholoogitöös. Igati hea ja tore kaaslane.
Väljavõte:
Lasen elul ennast juhtida ning olen väga rahul sellega, kus punktis praegu viibin. Unistused on tegelikkusest suuremad ja pean oluliseks tegelikkusse panustamist.