Koerad kosuvad varjupaigas

Merili Nikkolo
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Inimestele läks Gena lugu hinge ning eile õhtuks oli tema ravi tarvis annetatud Virumaa kodutute loomade varjupaigale 15 200 krooni.
Inimestele läks Gena lugu hinge ning eile õhtuks oli tema ravi tarvis annetatud Virumaa kodutute loomade varjupaigale 15 200 krooni. Foto: eraakogu

Pärast seda, kui Ervita lapsed saatsid ametnikele kirja, et Koeru vallas näljutab mees koeri, läksid nood asja kaema. Esmaspäevast kosuvad Gena ja Potsataja varjupaigas, nende raviks on annetatud 15 200 krooni.

Koeru vallavalitsuse heakorraspetsialist Maire Aimsalu sõnas, et vallavalitsusse jõudis nälgivate koerte probleem sotsiaaltöötajate kaudu, kes olid käinud loomi toitmas. Ka naabrid olid vähehaaval hakanud rääkima, et loomad näevad kidurad välja.

Eelmise nädala esmaspäeval jõudis ametnike lauale käsitsi kirjutatud kiri Koeru keskkooli Ervital elavatelt lastelt, kes tundsid muret kahe nälgiva koera pärast. Kirjale oli juurde joonistatud kaart teede, maja ja kahe ketis oleva koeraga.

Koera raviks kulub
tuhandeid kroone

Pärast seda võtsid tee Liusvere külla jalge alla ka heakorraspetsialist Maire Aimsalu ja vallavanem Jaago Kuriks.
Aimsalu lausus, et nad pakkusid töötule mehele, kellel on kuus vaid tuhat krooni toiduraha, võimalust, et koerad viiakse ära ja nad leiavad parema kodu. Mees olnud üsna tõre ja öelnud külalistele, et tõestagu ära, et loomad on näljas.

Esmaspäeval käisid koerte omanikuga kõnelemas sotsiaaltöötajad. Mees  lubas siis  koerad ära viia ning õhtuks olid Gena ja Potsataja Virumaa loomade varjupaigas. Koerte sõidu eest maksis vallavalitsus omast taskust, kuid raviks enam raha polnud.
Loomade omanikuga ei õnnestunud Järva Teatajal vestelda, sest telefoni tal pole ja kodus teda eile kella viie paiku õhtul samuti polnud.

Sotsiaalnõunik Annika Aava kinnitas, et omanik pole koertele halba tahtnud. Ta on võtnud nad enda juurde  hoopis mõttega, et neid magama ei pandaks, mõistmata, et tema pakutust jääb loomadele väheseks.
Väiksem koer Potsataja kuulus kunagi omaniku emale, kes jäi haigeks ega saanud enam koera eest hoolitseda.
Gena tõi mees tuttava juurest, sest korterisse elama võetud koer oli hakanud naabreid segama. «Suutsime talle selgeks teha, et varjupaigas ei panda neid magama, vaid hoopis ravitakse,» ütles  Aava.

Virumaa loomade varjupaik saatis teisipäeval laiali annetusepalved ja eile õhtuks oligi kogunenud kontole 15 200 krooni. Sellest rahast jätkub koerte raviks ja võib jääda ülegi.
Varjupaiga juhataja Liis Lill sõnas, et kõike, mis üle jääb, kasutab varjupaik hiljem samasugusesse hätta sattunud loomade tarvis. «Mõnikord tuleb loomad kohe kliinikusse viia, siis on hädavajalik, kui oleks mingi fond olemas,» ütles ta.

Lill lausus, et Potsataja on paremas seisus kui Gena, kes peab veidi aega sööma eritoitu. Esialgu ei hakanud Gena  üldse sööma, vaid oksendas kõik välja. «Tema seedesüsteem on juba nii tuksis,» märkis Lill.
Kahe päevaga on suutnud Gena niipalju kosuda, et on hakanud ringi liikuma ja sööma.
Gena vajab paranemiseks ravitoitu, vitamiinipastat ja teha tuleb ka kõik analüüsid. Lill märkis, et terveks peaks looma saama poolteise kuuga, kui vahepeal midagi ei juhtu ja uusi tervisehädasid ei ilmne.

Koer tundub Lille hinnangul olevat üsna noor, võimalik, et ainult aastane. «Ma usun, et omaniku elu hakkas tükk aega varem allamäge minema,» ütles ta. «Väga kurvaks teeb, et võetakse koer, kuigi tema eest ei suudeta hoolitseda.»

Kass elab keldris vannis

Nälginud koeri on viimase poole aasta jooksul jõudnud Virumaa loomade varjupaika üha rohkem. Lille meelest võib põhjus olla selles, et inimesed on lihtsalt teada saanud, et nad tegutsevad.
Näiteks jättis keegi varjupaika põõsastesse nälginud koera, kes ei suutnud enam omil jalgel seista. «Tema turgutasime üles,» sõnas ta.

Lill lausus, et seaduse järgi tuleks omanikule määrata looma halva kohtlemise eest karistus. «Aga mis karistust saad sa määrata, kui inimene ise elab juba valla kulul?» ütles ta.
Koeru vallavalitsuse heakorraspetsialist Maire Aimsalu lausus, et vallas palju probleeme loomapidajatega pole olnud, aga kui nad midagi kuulevad, siis alati lähevad vaatama.
Näiteks läheb Aimsalu peagi kontrollima kassiomanikku, kes seni pidas looma keldris vannis, kuid tõotas Aimsalule pühalikult, et laseb ta vabaks. Juhtumist sai vallavalitsus teada taas tähelepanelike inimeste abil.

ANNETUS
Virumaa loomade varjupaigale saab Gena ravimiseks teha annetusi Varjupaikade MTÜ kontole 10220068203017 märksõnaga «Gena».
Gena ravist ülejäänud raha kasutab varjupaik hiljem teiste hätta sattunud loomade raviks.  

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles