Sedavõrd suur projekt, nagu Paide kontserdimaja ehitus, vajab põhjalikku eeltööd ja hoolikat läbimõtlemist.
Kontserdimaja on võimalus Kesk-Eestile
18. aprill 2009, 09:30
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Üllar Vahtramäe
maavanem
Paide kontserdimaja ehitamine võib kujuneda Järvamaale ja kogu Kesk-Eestile sündmuseks, mis mõjutab oluliselt piirkonna arengut.
Mõtte elluviimine sõltub paljudest teguritest. Üheks neist on hea tahe, mida väljendasid Eesti Kontsert, Paide linnavalitsus ja Järva maavanem, kirjutades 9. aprillil alla heade kavatsuste protokollile kontserdimaja rajamiseks.
Paide linnavalitsus peab selgitama eelistuse
Hea märk alguse juures on, et Estonias olnud pressikonverentsil istusid ühise laua taga erinevaid erakondi esindavad parlamendisaadikud Järvamaalt.
See on ka loomulik, sest kindlasti on Paide kontserdimaja rajamisega tegemist Järvamaa arenguleppe vaimuga hästi kooskõlas oleva eesmärgiga teha ühiseid jõupingutusi oma kodukandi arendamiseks. Ühiselt peame vaagima ka kõiki poolt- ja vastuargumente ning otsima idee täitmiseks liitlasi.
Kindlasti on üks tugevus Eesti Kontserdi ja selle juhi Aivar Mäe senine tegevus kontserdimajade rajamisel ja nende töö korraldamisel.
Viimati Jõhvi rajatud kontserdimaja on andnud sellele linnale lausa uue hingamise. Tõsi, koosmõjus teiste riiklike investeeringutega.
Mitte vähem oluline pole ka Eesti Kontserdi juhi veendumus, et Eesti vajab viiendat kontserdimaja ja selle majandamine on jätkusuutlik.
Eesti Kontsert on küll poliitikaväline organisatsioon, kuid niisugused investeeringud eeldavad kindlasti lisaks kõigele muule poliitilist tahet ja kokkuleppeid nii kohalikul kui riiklikul tasandil. Nende saavutamise eeldusena on vaja saada selged vastused paljudele küsimustele.
Eelkõige on need seotud Paide linnavalitsuse võimekusega projektis osaleda – nõuab see ju linna eelarvest 30 mln krooni suurust omaosalust. Samas teame, et linna laenukoormus on juba suur ja töös olevad investeeringukavad nõuavad veel lisa.
Kuidas suudab Paide osaleda kontserdimaja ülalpidamises või missugused võimalused on kontserdimajas kohalikel rahvakultuuri- ja teistel kollektiividel?
Kas lasteaia lõpupeod tulevad edaspidi kontserdimajas? Või kuidas korraldatakse parkimine. Need ja paljud muud küsimused kerkisid üles rahvakoosolekul.
Paide linnavalitsusel seisab ees palju tööd. Kontserdimaja rajamiseks taotletakse raha Euroopa Liidu struktuurifondide kohalike omavalitsuste investeeringutoetuse meetmest (KOIT-kavast).
KOIT-kava eeltaotluste vastuvõtt on juba lõppenud. Järvamaalt taotlevad omavalitsused ja MTÜ-d toetust investeeringuteks üle 271 miljoni krooni.
Maakonna orienteeriv kontrollnumber võib olla 60 miljoni krooni ümber. Seejuures taotleb Paide toetust kahele objektile: ühisgümnaasiumile ja kontserdimajale.
Esmalt peab linn ütlema välja oma kindla eelistuse. Valik pole neile kerge, kuid arvestades kujunenud olukorda, on see vajalik.
Kontserdimaja peab leidma selge väljenduse linna arengudokumentides ja kindlasti ka Järvamaa arenguleppes. Arenguleppe töökord annab selleks esimese võimaluse juba kuu lõpul arenguleppe üldkoosolekul.
Mõte vajab liitlasi
Mõte vajab liitlasi ka teiste maakonna omavalitsuste hulgas. KOIT-kava suhtes on igal omavalitsusel omad ootused, kuid alahinnata ei saa kontserdimaja mõju kogu maakonnale.
Võib-olla peaks Paide loobuma osalustasu võtust teiste omavalitsuste laste Paide muusikakoolis õppimise eest? Midagi tuleb kompensatsiooniks välja mõelda.
Kindlasti peab jätkuma laialdane selgitustöö. Seni on Aivar Mäe tutvustanud mõtet Järvamaa omavalitsusjuhtidele, Reformierakond korraldanud rahvakoosoleku ja paar korda on teemat kajastanud kohalik ja üle-eestiline meedia. Aivar Mäe on lubanud mais teemat lähemalt tutvustada Paide linnavolikogule.
Sedavõrd suur projekt nõuab põhjalikku eeltööd ja läbimõtlemist. Kindlasti on mõistlik külastada kontserdimaja Pärnus ja Jõhvis. Erinevused on küll hoone suuruses, kuid majade toimemehhanismid on küllalt sarnased.
Paide kontserdimaja rajamine on proovikivi kogu Järvamaale. Maja võimaldaks tuua tippkultuuri kaudu Paide ja Järvamaa Eesti kaardile teiste suuremate keskuste, nagu Tallinn, Tartu, Pärnu ja Jõhvi, kõrvale. See oleks Eesti Kontserdilt tegelik regionaalpoliitiline ettevõtmine, tuues sellega meile tippkultuuri ning eestimaalastele põhjuse tulla Paidesse ja Järvamaale. Kas suudame toetada Eesti Kontserti selle mõtte elluviimisel?