iDeal kampaania

Koristuspäev kõigile aru pähe ei pannud

Valasti küla põlispuude aluse koristasid talgulised prahist eelmisel kevadel. Enam pole sinna rämpsu tassitud.

FOTO: Andrus Eesmaa / Järva Teataja

Aasta tagasi toppis üle tuhande järvalase «Teeme ära!» päeval prügikotti rohkem kui 160 tonni prügi. Nüüd on teeääred ja koristatud kohad  vähehaaval  vana ilmet võtmas. Õnneks on ka vastupidiseid näiteid.

Ambla valla murekoht oli pikka aega vana raketibaas. Aastaid olid inimesed vedanud jäätmeid kõrvalisele mitme hektari suurusele alale.
Kord lasi vallavalitsus panna teele ette betoonploki, kuid keskkonnaspetsialist  Ants Saariste ütlust mööda sai see olla seal umbes kuu, siis olid prügistajad jälle tee vabaks teinud.
Eelmisel aastal asus raketibaasi alal «Teeme ära!» lipujaam, kust veeti ära seitse-kaheksa koormat sodi.

Inimesi tuleb natuke hirmutada

Koristuspäeva pildid ja videod prügi alla mattunud Eesti loodusest pole siiski kõikidele nii-öelda kohale jõudnud, sest raketibaasi juurde on inimesed hakanud jälle sodi tooma. «Kampaaniaga loodeti küll inimeste teadlikkust parandada, kuid need, kes osalesid aktsioonis, ei vii nagunii prügi metsa,» ütles Saariste.
Roosna-Alliku vallas oli eelmisel aastal kõige suurem katsumus Vedruka, Otiku ja Valasti küla kortermajade juurde tekkinud prügimägede koristus.

Abivallavanem Aarne Kõrgesaar sõnas, et ära  viidi kümneid tonne jäätmeid. Tänavu tuli kevad neis külades hoopis teisiti – puhtamalt. «Elanikele on sõnad peale loetud ja öeldud igaks juhuks karmid karistused,» ütles ta. «Inimesi tuleb natuke hirmutada.»
Kõrgesaar lisas, et majade juurde said valla toel korralikud prügikastid, seega pole põhjust jäätmeid kodu taha põllule visata.
Kõrgesaare tähelepanekut mööda on eestlased võrreldes aastataguse ajaga hakanud puhtust armastama. Sellele on kaasa aidanud ka jäätmekäitluse kohustuslikkus. «Inimesed on hakanud prügi sortima, mis näitab, et kultuuri on veidi rohkem,» lisas ta.

Ka Türi vallavalitsuse keskkonnaspetsialist Ott Vilusaar tunnistas, et teeäärtesse ja metsadesse on vähehaaval prügi kogunenud.  «Võid valgustada rahvast nii palju kui võimalik, aga ikka tekib (prügi – toim),» sõnas ta.
Vilusaare hinnangul on eelmisel aastal koristatud kohad siiski üllatavalt puhtad. «Aastaga on olukord jupp maad mõnusamaks läinud, aga üksikuid notsusid tuleb ikka ette,» tunnistas ta.
Vilusaar lisas, et inimestele on võimalik prügistamise eest määrata kuni 18 000 krooni trahvi.

Lapsed väärtustavad puhast loodust

Keskkonnainspektsioon on tänavu kolme kuuga Järvamaal kirja pannud kaks jäätmevaldkonna rikkumist. Eelmisel aastal kogunes aasta peale rikkumisi 41. Avalike suhete nõunik Leili Tuul ütles, et need rikkumised ei tähenda vaid metsaaluse prügistamist.
Tuul märkis, et oodata on rikkumiste hulga kasvu, sest kevadel hakkab prügistamise kohta  tavaliselt rohkem teateid tulema.
Esiteks seetõttu, et see sulab lume alt välja, ja teiseks pole muutunud inimeste arusaam. «Kevadel korjatakse tihti ebavajalikud asjad majapidamisest kokku ja need leiavad tee varjulisse kohta metsa alla,» selgitas ta.

Keskkonnainspektsiooni Järvamaa juhtivinspektor Janely Luuk tunnistas, et inimeste suhtumist pole aasta tagasi tehtud prügikoristuskampaania suutnud muuta. «Vaadatakse ikka, kuidas saaks odavalt ja kiiresti asjast lahti,» ütles ta.
Luuki rõõmustab, et lapsed saavad asjast aru ja teavad jäätmekäitlusest rohkem kui nende vanemad – sirgumas on keskkonnateadlik põlvkond.

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles