Vaimne rünnak koolis

Tiit Reinberg
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Türi põhikool.
Türi põhikool. Foto: Dmitri Kotjuh / Järva Teataja

Hiljuti vapustas Eestit video, kus õpilased ründasid füüsiliselt õpetajat. Samal ajal langes Türil õpetaja õpilaste vaimse rünnaku ohvriks ja oleks peaaegu töökoha kaotanud.

Ühel Türi põhikooli õpetajal tekkis õpilastega konflikt, mis lõppes sellega, et õpilased hakkasid tema vallandamiseks allkirju koguma ja direktor kirjutaski sellisele käskkirjale alla.

Loetud päevad enne viimast tööpäeva sai õpetaja teada, et võib siiski ametis jätkata, sest õpilased võtsid omaks, et provotseerisid ja on teinud sellest omad järeldused. Ka õpetaja tunnistas suutmatust pahatahtlikkusest üle olla.

Õpetaja selgitas Järva Teatajale, et vastuseis tekkis kohe, kui ta uude kooli tööle tuli. 30aastase staažiga õpetaja ütlust mööda põhjustas kahe kooli ühendamine lastes pingeid ja tema oli neile uus õpetaja. «Küllap minu õpetamismetoodika ja töövõtted erinesid endise õpetaja omadest ning paljudele õpilastele oli raske vanadest harjumustest vabaneda,» selgitas ta. «Ka nõudmised töökoha korrashoiust tekitasid pingeid. Ei taha ju keegi istuda laua taha, mis on värviga määrdunud ja mille alla on teritatud pliiatseid või visatud paberiprahti. Uued töö- ja korranõuded sundisid aga pingutama ja see ei meeldinud kõigile.»

Osa õpilasi hakkas karmima korra vastu algul sellega, et ei kuulanud, ei töötanud kaasa ja segas tundi. Mida aeg edasi, seda halvemaks uue õpetaja ja õpilaste suhted läksid.

Nõnda, nagu osa õpilasi teda klassi ees sõimas, polnud õpetajaga veel keegi käitunud. Roppustest, mis tema pihta lendasid, ei kannata tema meelest ajalehes kirjutada, kuid Järva Teatajale teadaolevalt sõimati peagi pensioniikka jõudvat naist litsiks.

Õpetaja tunnistas, et pole kunagi õpilaste vastu kätt tõstnud, ropendanud ega neid sõimanud, kuid tunni segajatele on ta teravalt öelnud küll.

Järgmise sammuna hakkasid õpilased tunnis avalikult õpetaja vastu allkirju koguma.

Direktori lauale jõudis lõpuks ligi saja allkirjaga pöördumine, milles õpilased väitsid, et õpetaja ei tegele terve klassiga, vaid keskendub andekamatele, paneb kergel käel kahtesid ja solvab. Õpilased lisasid, et soovivad tunnis rohkem vabadust.

Türi põhikooli direktor Garis Pihelgas ütles, et õpetaja vastu allkirjade kogumine on väga erandlik, seetõttu suhtus ta sellesse tõsiselt.

Pihelgas vestles nii kõnealuse õpetaja kui ka õpilastega. Õpilased tunnistasid, et käitusid õpetaja suhtes halvasti tahtlikult. Mitu õpilast ütles sedagi, et andis allkirja hetkeemotsiooni ajel ja kahetseb seda.

Pihelgas lootis, et vestlusest oli abi, ja tundus, et probleem on möödas. Mõne aja järel tekkis aga uus lahkheli, kus Pihelga hinnangul käitus õpetaja valesti ja ta otsustas ta vallandada.

Enne kui vallandamiseks ettenähtud 30 päeva mööda sai, olid Pihelga ütlust mööda nii õpilased kui ka õpetaja ennast muutnud ja ta otsustas viimasel hetkel jätta õpetaja ametisse. «Ma usun, et see konflikt on möödas ja mõlemad osapooled on oma veast aru saanud,» lisas ta.

Ametisse jäänud õpetaja on nüüd seda meelt, et on käitunud liiga sirgjooneliselt, aga uus aeg nõuab paindlikumat lähenemist.

Töölejäämise üle on õpetajal heameel seetõttugi, et kui lapsed oleksid tundnud, et allkirjade kogumisega saab tülikast õpetajast vabaneda, oleksid nad peagi järgmise ette võtnud. «Sellekohaseid ähvardusi on kurtnud nii mõnigi kolleeg,» lisas ta.

Samas tunnistas õpetaja, et koolis on väga palju toredaid lapsi. «Olen tänulik nendele õpilastele ja lastevanematele, kes on mulle sel raskel ajal toetust avaldanud,» ütles ta.

Samuti anonüümsust palunud sama kooli õpetaja ütles Järva Teatajale, et kui koolis hakkas liikuma jutt, et õpetaja, kelle vastu lapsed allkirju kogusid, kaotab töö, ähvardanudki üks õpilane juba teist õpetajat, et tema on järgmine.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles