Kuigi veel loetud päevad tagasi kattis maad lumi, on viimased soojad teinud oma töö ja pühapäeval said päästjad juba esimesi kulupõlenguid kustutada.
Kulutulehooaeg läks lahti
/nginx/o/2015/11/09/4677767t1hf753.jpg)
23. aprill 2013, 08:20
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pühapäeval kell 13.12 sõitsid päästjad Koeru valda Laaneotsa külla, kus kulupõleng oli saanud alguse põllule tehtud lõkkest.
Samal päeval kell 15.30 kustutasid päästjad Roosna-Alliku vallas Viisu külas samuti lõkke põhjustatud kulupõlengut.
Päästeameti Lõuna päästekeskuse pressiesindaja Astra Pintson-Käo teatas, et eilse seisuga on tänavu olnud 143 metsa- ja maastikutulekahju. Üle poole neist, 116 põlengut, oli möödunud nädalavahetusel. Eelmisel aastal samaks ajaks oli põlenguid olnud 243.
«Selle aasta esimene traagiline kulupõleng juhtus pühapäeval Pärnumaal, kus päästjad leidsid Tori vallast Selja külast põletushaavu saanud ja kulupõlengus hukkunud üle 80aastase naise,» täpsustas ta.
Pintson-Käo tuletas inimestele meelde, et kulu põletada on Eestis keelatud aasta ringi. «Igal kevadel saab inimeste hooletusest alguse sadu kulupõlenguid, mis teevad kahju keskkonnale ja elusloodusele, hävitavad vara ning milles hukkub või saab raskelt vigastada inimesi,» lausus ta.
Pintson-Käo selgitas, et sageli saavad kulupõlengud alguse hooletusest lõkke juures. Lõket on lubatud teha vaid nõrga tuulega ning lõkkekoht peab olema hoonetest ja metsast ohutus kauguses, sest hõõguvad sädemed võivad tugevama tuulega kanduda väga kaugele.
Lõkkekoha ümbrus tuleb puhastada kuivanud taimestikust, okstest ja muust põlevmaterjalist. (JT)