Õunapuuõites Leedus leidus üllatavat suurust ja kodust väiksust

Tuntud piiskopi ja poeedi Antanas Baranauskase aida juures võttis külalisi vastu rahvarõivastes naiskoor, kes esitas poeedi tuntumaid laule. Foto: Merili Nikkolo

Euroopa keskpunktis asuvas Leedus võid ühel hetkel jalutada peagi valmimas Euroopa suurimas Jaapani aias ja leida end tillukese küla galeriis kunstnikuga juttu vestmas ja kõrtsis kohalikku toitu maitsmas.

Leedus silm puhkas. Bussiaknast möödunud  lainjad maastikud paljastasid aeg-ajalt kas tee-äärse ähvardava kuristiku, maalilise järve või lihtsalt silmapiirini ulatuva vaate.
Mööda vilksatasid õunapuuõitesse mattunud maamajad. Lupjamine on Leedus au sees, vähesed viljapuutüved ei kanna valget kuube.
Usinam majaomanik on valgeks võõbanud ka aias oleva elektriposti ja kivi.
Majade juures põllul mäletsesid lehmad, paljudel majapidamistel tundub olevat piimaandja või paar. Õhtul näeb usinaid perenaisi põllul lehma lüpsmas.

Mees ja hobune rügavad
põllul tööd teha

Mitte just kõigi talumajade juures, aga paljude õues kappas ringi hobune. Ilus loom, kuid leedulastele tundub ta olevat ka vajalik.
Leedu endises pealinnas Kernavės ootas vankriga suksu peremeest, kes nähtavasti oli läinud mõnikümmend meetrit eemal asuvasse postkontorisse või poodi. Paaril põllul rügasid hobused peremehega tööd teha.
Leedulaste veelembus on hämmastav. Iga teise maja kõrval on tiik, kel polnud seda looduslikult kusagilt võtta, oli selle kopaga kaevanud. Modernsema inimese maja kõrval on nelinurkne veesilm.

Majandustõusu ajal on Leeduski kerkinud uusi, uhkeid elumaju nagu seeni pärast vihma. Näha oli uusi elurajoone ja ikka otse põllule tehtud. Teeäärsed reklaamplakatid kutsusid uut kodu ostma.
Majanduskriisis Leedu olukord Eestist parem pole. Tänavu esimeses kvartalis kahanes Leedu sisemajanduse koguprodukt 12,5 protsenti, mis oli kõige järsem langus Euroopa Liidu riikide seas.
Paljud inimesed on kaotanud töö, palka vähendatakse ja riik maadleb eelarvekärbetega. Leedu tööbörs ennustab, et riigis kaob tänavu 38 000 töökohta ja  rohkem kui pooled firmad peavad vähendama palgafondi keskmiselt 15 protsenti.
Raske olukord on omakorda teinud inimesed  närviliseks ja jaanuaris põhjustas see Vilniuses meeleavaldusi. Masu tänavapildis ei avaldu. Ainult Druskininkai linnas järve ääres hommikul kell üheksa kala püüdnud keskealised mehed ütlesid, et tööd ei ole, tehas pandi kinni ja väga raske aeg on.

Kui juba Leetu minna, tasuks enne teha plaan, mida täpselt vaadata. Võib uurida mai keskel alanud kampaania «Balti ringreis» tingimusi, mis pakub kolmes Balti riigis välja 30 huviväärsust, Leedus asub neist kümme.

Keskaegses pealinnas
näeb adraga inglit

Reisimäng soovitab külastada Kernavės skulptor Henrikas Orakauskase galeriid, kuid Vilniusest 37 kilomeetri kaugusel asuvasse väiksesse asulasse tasub minna niisamagi.
Juba selle pärast, et 13. sajandil oli see nii-öelda Leedu pealinn. Kui praegu näeb seal kiriku taga maalilist vaadet küngastele ja silmapiiril sillerdab Nerise jõgi, siis kunagi olid nende väikeste mägede peal  viis linnust ja jõe pool tasasemal maal oli all-linn.
1390. aastal põletasid ristisõdijad linnused ja linna maha ning neid ei taastatud kunagi. Elanikud kolisid orust ära kõrgemale ehk sinna, kus praegugi asub küla. Nüüd on mäed huviobjektid, kus mööda treppe üles-alla ronida.
Tasub võtta aega ja jalutada veidi külas, nautida kohalikku vaikelu. Teeservas on postkontor ja pood, kohalik poiss vuras uljalt jalgrattaga ringi, Leedu lipp ratta taga lehvimas.

Eramute elanikud on maja ümbruse kaunistamisega vaeva näinud: kodude külge on riputatud ja seina äärde veetud vankrirattaid, õue toodud puujändrikke, üks elanik oli maja seina külge kinnitanud haralise oksa, mille külge oli riputanud kanne.
Kunstniku maja äratundmisega raskust pole. Selle õues seisab mitu isevärki mehekuju, ühel vesi käest vulisemas, teisel purskab see välja käes olevas tulbist.
Skulptor võtab lahkelt külalised vastu ja kõneleb oma töödest. Näiteks on keset galeriid adraga ingel, mis kujuri ütlust mööda sümboliseerib hääbuvat põllumajandust, mis vajab toimetulekuks abi kõrgemalt poolt.

Elevust ja äratundmist tekitab taies, kus ringis seisavad pisikesed homo soveticus’ed, kes ühe käega kuulekalt hääletavad, aga teise käe on ajanud naabri taskusse.
Kes tahaks galeriist midagi soetada, võiks arvestada suurema väljaminekuga. Internetis on kirjas, et näiteks üheksasentimeetrine kujuke maksab üle 5000 krooni.  
Kui pärast jalutuskäiku ja kunsti vaatamist läheb kõht tühjaks, on külas on söögikoht, kus prae saab kätte nii-öelda Eesti keskmise hinnaga (kõige kallima eest tuli loovutada 30 litti ehk 135 krooni, kuid toitva prae sai ka 15–28 litiga).

Seikluspargis saab kõõluda
15 meetri kõrgusel

Mõnikümmend kilomeetrit Kernavėst Kaunase poole sõita on seikluspark, mis on turiste võõrustanud neli aastat.
Esmapilgul paistab seikluspargi maastik nagu Lõuna-Eestis Ööbikuorg, ainult et künkanõlv tundub järsem ja org veidi sügavam.
Puude külge on veetud köied ja ehitatud platvormid, et inimesed võiksid tunda, kuidas on Tarzanina kõrgel puuladvas kõõluda ja sealt alla lasta.
Pargis on kuus erineva raskusastmega rada, mis asuvad 2,5–15 meetri kõrgusel, ja kolm õhusõidurada (pikim 220 meetrit).

Omanik kinnitas, et park on turvaline. Aastas juhtub vaid kümmekond korda, et välja tuleb kutsuda kiirabi.
Ta sõnas, et vanusepiirang on üldjuhul 11-12 aastat, kuid vanemate vastutusel on lastud turnima ka nooremaid. On olnud juhuseid, kus ka viieaastane on edukalt hakkama saanud. Tipp-päeval on olnud külastajaid 402.
Parki võib tulla kogu perega isegi juhul, kui mõni pereliige ei soovi puude vahele kõõluma minna. Tema võib jalutada platvormidel, ronida treppidest üles ja alla, puhata jalga pinkidel ja lasta silmal üle kauni oru käia. Olemas on ka grillimisvõimalus.
Leedu kõige lõunapoolsem linn, umbes Rakvere-suurune Druskininkai (120 kilomeetrit Vilniusest) võlub rahuga. See  on koht, kuhu juba alates 18. sajandist on inimesed läinud end ravima.
1794. avati esimene kuurort. Teadlased uurisid tollal piirkonna mineraalide rikast vett ja muda ning leidsid, et need sobivad imehästi terviseprotseduurideks.

Vana kuurortlinn
kutsub jalutama

Kuurort tõi linnale kuulsust. Kuid pärast Nõukogude Liidu lagunemist saabus tagasilöök, sest suur hulk külalisi, peamiselt  venelased, jäid tulemata.
Umbes kümme aastat tagasi hakkas linn kosuma. Praegu on seal ligi kümme spaad, mida on hoolega renoveeritud, kuid oli näha, et turule on tulemas neid veelgi – ühest oli valmis vaid vundament.
 Praegu käib linnas tervisevetel üsna palju poolakaid, valgevenelasi, giidi väitel  on linn  meelepärane ka Iisraeli kodanikele.
«Balti ringreisi» sihtkoht on Druskininkai muuseum, kus saab üsna hea ülevaate kuurortlinna ajaloost, kuid kindlasti ei peaks vaid sellega piirduma.
Muuseumi juurest võib edasi jalutada mööda Vilniuse promenaadi, mille ääres jätab kaunis lopsakas haljastus mulje väiksest osaasist, mida ilmestavad pisikesed kujud.
Väiksemad kõnniteed viivad sadakond meetrit eemal asuva jõeni, mille äärde on ehitatud laiad kõnniteed. Kusjuures linnas on veel kaks järve, mis on samuti hooldatud: kallastel on niidetud muru, kus mõnusalt pikutada, kõik on puhas ja korras.

Jõel sõidab laev. Teabetahvlil oli kirjas, et kolmetunnise sõidu eest tuleb välja käia 32 litti (144 krooni), lastelt küsitakse poole vähem.
Igatahes tasub enne linna külastust tutvuda teabematerjalidega. Linnal on põhjalik ingliskeelne koduleht. Sealt kaasa võetud brošüürid annavad tunnistust, et kohalikud turismitöötajad on koostanud marsruute autoga reisijatele, jalgratturitele, aga ka lihtsalt jalutajaile.
Ööbijatele on hea uudis, et peale hotelli on kämpinguala, kust on linna olulisemate turismiobjektideni kuni 15 minutit kõndi.

Ööbida saab kämpingumajakeses (öö kahele 540 krooni), vagunelamus, püstkojas või telgis (45 krooni inimene). Majja on võimalik kohta broneerida  interneti teel.
Euroopa suurim Jaapani aed vajab 20 000 tonne kive
«Balti ringreisi» brošüüris on säravpunase puuga pildi kõrval selgitus, et Palanga lähedal asuv Laulvate Kivide org Madzuchai on unikaalne ja suurim Jaapani aed Euroopas.
Teel sinna ei tasuks ootusi siiski lasta taevastesse kõrgustesse tõusta, sest esialgu satute hoopis ehitusplatsile. Suurest aiast on omaniku sõnul valmis vaid 15 protsenti.
Siiski tasub kohta vaatama minna, et näha, kuidas viie jaapanlase käe all valmib 16 hektari suurune aed, millest tõotab tulla tõeline vaatamisväärsus.

Plaanide kohaselt kulub aiale 20 000 tonni kive (et Leedus on tavalised kivid üsna suur haruldus, tuleb neid kohale vedada Lätist) ja tuleb istuda 1700 kolme kuni kümnemeetrist puud.
Kivid panevad paika jaapanlased, kes teavad täpselt, kuidas need tuleb asetada. Laulvaid kive  aias veel pole. Nimelt pannakse peagi ojja pisikesed oasuurused kivikesed, mis peaksid hakkama vee voolamise tulemusel vibreerima.
Plaanid on aiaga suured. Kavas on teha sinna Jaapani spaa koos vannide, massaaži- ja iluteenustega, ehitada restoran ja hotell. Omanik pakkus, et kõige varem võib aed valmis olla tuleval aastal.

Praegu saab juba jalutada kividest laotud teel, imetleda vulisevat oja, kevadist lilleilu ja huvitavaid taimi. Ikka ja jälle jääb silma mugav tasane kivi, millel lihtsalt rahus ja vaikuses istuda.  Igatahes aiandushuvilistele on seal väärtuslikku õppematerjali.
Kaunase lähedal on Pažailise kiriku ja kamaldolaste kloostri ansambel, mida peetakse Kagu-Euroopa üheks kaunimaks barokkehitiseks.
Selles 17. sajandile ehitatud kloostris elasid esialgu mungad, kes veetsid päevi täielikus vaikuses ja eraldusid maailmast, et pühenduda jumalale ja tööle.

1832. aastal anti kompleks Vene õigeusu kiriku käsutusse, mille mungad viisid paljud kunstiteosed Venemaale.
Pärast Leedu iseseisvumist elasid kompleksis nunnad. Nõukogude ajal kasutati hooneid vanadekodu, psühhiaatriahaigla ja turismikeskusena. 1992. aastal asusid sinna elama taas nunnad ja praegu on neid seal 16.

Kloostri altarimaal
teeb imesid

Kirik ja kloostriansambel on kaunilt renoveeritud, küll pole kiriku põrandal enam originaalmarmorit, sest Napoleoni hobused lõhkusid selle 1812. aastal.
Kloostris on 140 freskot, rikkalikult maale ja skulptuure. Altari juures on tundmatu kunstniku maal last süles hoidvast Maarjast, millel arvatakse olevat imesid tegev mõju.
Seda kinnitavad maali juures asjad, mille on toonud inimesed, kes arvavad, et maali juures palvetamine on neid aidanud (näiteks on seal mitu hõbedast jalga, mis võib viidata sellele, et inimese haige jalg sai terveks.)
«Balti ringreisis» osalejatel on ka ainulaadne võimalus ronida kellatorni tippu.
Muuseumihuvilistele pakub reisimäng Leedus välja Klaipedas asuva kellamuuseumi ja Leedu esimese memoriaalmuuseumi Anykščiais.
Kellamuuseumis saab inimene teada absoluutselt kõike ajanäitajatest. Üks osa väljapanekust näitab, kuidas on arenenud ajamõõtmine ajaloo jooksul.
Näiteks kunagi oli inimestel 360 sõlmega kera, mida iga päev ühe jagu lahti keriti. Kas teate, et olemas on olnud vaasikujuline kell, millel pole seiereid ega numbreid, aga igal tunnil eritab see erinevat lõhna ja aitab määrata aega. Mehaanikahuviline näeb, kuidas kell on kokku pandud.

Näituse teine osa tutvustab moode alates rikkalikest kuldsetest renessansiajastu kelladest kuni tänapäevani välja.
Tõelised kellahuvilised saavad valmistada töötoas päris oma ajanäitaja (täiskasvanud 13.50 krooni, laps 4.50 krooni eest). Soovist peab enne külastust muuseumi teavitama.
Leedu esimeses memoriaalmuuseumis näeb nii-öelda maja majas ehk muuseumi kõige tähtsam vaatamisväärus on tuntud piiskopi ja poeedi Antanas Baranauskase ait, mis asub muuseumihoone sees. Selles aidas lõi ta poeemi «Anykšiai okaspuulaas», mida peetakse hümniks Leedu loodusele.

Leedus peab
oskama vene keelt

«Balti ringreis» pakub  välja veel Euroopa keskpunkti külastuse, mis asub paarkümmend kilomeetrit Vilniusest (pildil keskel) ja kujutab endast kaunilt kujundatud platsi, mille servas lehvivad Euroopa Liidu liikmes­riikide lipud.
Puitarhitektuuri huvilistel tasuks külastada Kurtuvėnai mõisa aita. Tegemist on suisa kahekorruselise hoonega, mis on kaunis näide 18. sajandi puitarhitektuurist.
Kurtuvėnai asulas tasuks samuti veidi ringi kõndida. «Balti ringreisi» osalistele pakutakse võimalust ratsutada ja ööbida lähedal olevas kämpingus 20 protsenti odavamalt.

Väikeasulas on ka üsna mõnus söögikoht, mille perenaine pakub heameelega kohalikku traditsioonilist toitu ja ainult sealt on osta kohalikku koduõlut.
Zypliai mõisa kompleksi tasub minna neil, keda huvitavad kohalike kunstnike tööd. Seal on neid lausa mitmes majas ja korrusel. Näeb maale, puutööd, käsitööd, sepiseid. Mõisa peahoone on renoveerimisel.
Kel on tõsine mõte minna Leedut avastama, soovitan enne mõelda oma vene keele oskusele. Enamik Leedus kohatud giide soovis pigem kõnelda vene keeles, muuseumides oli küll kena iseseisvalt ringi vaadata, kuid mõnel pool oli selgitav teave juures vaid vene ja leedu keeles. Samuti napib ingliskeelseid brošüüre.
Muidu võtab Leedu külalisi vastu sõbralikult ja lahkelt. Kokkuvõttes tuleb muidugi tunnistada, et igas sadamas on üks eestlane, kuigi oleme väikerahvas, jagub meid kõikjale.
Kuidas muidu seletada, et keset Leedut suvalise tee ääres väikse toidukoha juures bussiga jalasirutuspeatust tehes näeme  keset parkimisplatsi seismas välisminister Urmas Paeti, kes oli koos Läti välisministriga teel tähtsale kohtumisele Palangasse.

«BALTI RINGREIS 2009»

Reisimäng «Balti ringreis» pakub  30 külastamist väärt sihtpunkti Eestis, Lätis ja Leedus.
Osalemiseks tuleb end registeerida kodulehel www.greatbaltic.eu ja panna kokku endale huvipakkuv marsruut.
Ringeisi brošüüri ettenäitamisel saab sihtkohti külastada kampaaniahindadega. Kui teha veel igas sihtkohas ka brošüüris oleva pildiga sarnane foto samas kohas, on hiljem võimalus võita auhindu.
Kampaania kestab 31. oktoobrini.
Leedus on 10 sihtpunkti: Antanas Baranauskase ait (www.baranauskas.lt, kampaaniapilet 1 litt), Kurtuvenai mõisa ait (www.kurtuva.lt, 1 litt ehk 4.50 krooni), kellade muuseum (www.muziejai.lt 3 litti), Laulvate Kivide org Madzuchai (www.japangarden.lt, 5 litti), Zypliai mõis (www.zypliudvaras.lt, tasuta), Pažaislise klooster (www.pazaislis.org, 2.50 litti, õpilastele, üliõpilastele, pensionäridele 1 litt), seikluspark Emakaru Käpp (www.lokespeda.lt, 36 litti), skulptuurigalerii Kaev (www.kernave.org, 1 litt), Druskininkai linnamuuseum (www.druskininkai.lt, tasuta), Euroopa geograafiline keskpunkt (www.vatic.lt, tasuta).