Põllumajanduse tulevik polegi nii tume

Tiit Reinberg
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder.
Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder. Foto: Liis Treimann.

Helir-Valdor Seeder
põllumajandusminister

Loe ka keskerakondlase Toomas Pauri arvamuslugu «Miks Eesti põllumees pole põline rikas».

Juba 18. sajandil ütles Saksa füüsik Georg Lichtenberg: «Sadas nii kõvasti, et kõik sead said puhtaks ja inimesed poriseks.»


See mõte kirjeldab suurepäraselt ka 21. sajandi valimiskampaaniaid Euroopas, sealhulgas kahjuks ka Eestis. Just sellest vaimust on kantud 8. augustil Järva Teatajas ilmunud keskerakondlase Toomas Pauri artikkel, kus ta süüdistab kõikides maaeluprobleemides valitsust ja põllumajandusministeeriumi.
Tõenäoliselt lähenevatest kohalike omavalitsuste valimistest tulenevalt on artiklis hulk liialdusi ja valesid, mis moonutavad tegelikku olukorda.
Samal ajal ei paku keskerakondlane Paur ühtegi lahendust ega tee ühtegi ettepanekut. Pealegi, mitu valitsuste «möödalaskmist», millele artikli autor viitab, leidsid aset just Keskerakonna põllumajandusministrite ajal. Olukorra põhjalikuma mõistmise huvides pean vajalikuks anda selgitusi.

Väiketootjad võiksid koonduda ühistutesse

Kõigepealt, kindlasti ei kanna valitsuse põllumajanduspoliitilised meetmed tootjate vastandamise eesmärki. Vastupidi, põllumajandusministeerium peab võrdselt oluliseks nii efektiivset ja konkurentsivõimelist suurtootmist kui ka traditsioonilist ja jätkusuutlikku Eesti talutootmist.
Need kaks suunda oma erinevustega täiendavad teineteist, mitte ei vastandu teineteisele. Eesti põllumajanduspoliitika aluseks oleva Eesti maaelu arengukava 2007-2013 (MAK) töötas välja eelmine valitsus, milles osales ka Keskerakond.
Seega on kriitika viletsa MAKi aadressil keskerakondlaste puhul enesekriitika. Põllumajandusministeeriumi ettepanekul on praegune valitsus Euroopa Komisjonile esitanud mitu MAKi muudatust, mis püüavad lahendada ka Pauri tõstatatud probleeme.

Tõsi on, et Eesti piimatootjatel on praegu rasked ajad. Euroopa Komisjon lubab sellega seoses liikmesriikidel rakendada erimeetmeid, et säilitada tootmine neis karjades, kus see on kõige raskem.
Samal ajal ei tohi toetust maksta valimatult kõikidele piimatootjatele. Arvestades, et kõige suuremates raskustes on väiksemad karjad, ja asjaolu, et enamik tööstusi maksab väiketalunikele madalamat piimahinda kui suurtootjatele, otsustas põllumajandusministeerium alates järgmisest aastast täiendavalt toetada kuni sajapealisi piimakarju.

Kuni sajapealiste piimakarjade omanikud on valdavalt pereettevõtted, kes moodustavad Eesti 1200-st piimatootmiskvoodi omanikust ligi 75 protsenti. Seega hakkab toetust saama enamik piimakarjadest.
Erinevalt ülalmainitud artikli autorist olen veendunud, et see on õige ja vajalik otsus.
Kuigi seadusandlikud võimalused väikestele piimatootjate õiglase piimahinna maksmise tagamiseks on piiratud, jätkab põllumajandusministeerium aktiivselt tootjate muredele lahenduste otsimist.

Üks võimalus on toetada piimatootjate koondumist ühistutesse. Väiketootjate toodetavate toorpiimakoguste koondamine annab neile ühelt poolt tugevama positsiooni hinnaläbirääkimistel tööstustega, teisalt võimekuse ise toorpiima töödelda.
Samuti on ühistulise tegevuse korral tootjatel endil võimalik võtta tõhusaid meetmeid kõigi ühistu liikmete võrdse kohtlemise tagamiseks.
Näiteks Soomes on jõuline ühistuline tegevus piimandussektoris taganud Soome piimatootjatele ühed kõrgeimad kokkuostuhinnad euroliidus.

Põllumajandusministeerium on välja töötamas tootjate ühistegevuse ergutamiseks mõeldud meetmeid. Samuti peame oluliseks piimatootjate toetamist omatoodetud toorpiima töötlemisel ja turustamisel. See jätab olulise osa toodetud lisandväärtusest just põllumajandussektorisse.
Sellest lähtuvalt esitasime juulis Euroopa Komisjonile ettepaneku, mille eesmärk on toetada tootjarühmi investeeringute tegemisel omatoodetud piima või mahetoodete töötlemisse.

Eelistame toetada peretalu

Euroopa Liidu uute liikmesriikide põllumeeste toetuste ebavõrdsusest on ministeerium teadlik ning praegu ühise põllumajanduspoliitika läbirääkimistel taotleb Eesti koos teiste uute liikmesriikidega konkurentsitingimuste ühtlustamist ja otsetoetuste maksmist võrdsetel tingimustel.
Vale on artikli autori väide, et muudes Euroopa Liidu liikmesriikides makstakse investeeringutoetused täies mahus välja pärast taotluse heakskiitu.

Investeeringutoetuste andmist reguleerivates ELi õigusaktides on sätestatud, et toetuse saamiseks peab olema projekt tehtud ja kuludokumendid esitatud.
(Erandina on võimalik 20protsendine ettemaks, kui see võimalus sisaldub liikmesriigi MAKis ja selle on heaks kiitnud Euroopa Komisjon. Praegune valitsus on vastava taotluse Euroopa Komisjonile esitanud.)
Kui artikli autoril on kindlaid andmeid, et mõnes ELi liikmesriigis kehtivaid reegleid ei järgita ja seatakse seetõttu oma tootjad õigusvastaselt soodsamatesse konkurentsitingimustesse, siis on põllumajandusministeerium tänulik, kui autor need välja toob.

Toomas Pauri süüdistust, et Eestis toetatakse praegu liiga palju väiketootjaid, võtan komplimendina valitsuse põllumajanduspoliitika aadressil. Tõepoolest on eesti peretalu toetamine põllumajandusministeeriumi üks prioriteet. Hea, et seda on märgatud.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles