Perearstid, kes gripipandeemia puhkedes esimesena ohtu seatakse, nurisevad riigi vähese abi üle ja paluvad nakkuse saanud patsientidel kaitsta arste, jäädes koju ja küsides abi telefonitsi.
Perearstid soovivad gripivõitluses suuremat tuge
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tervishoiuameti peadirektor Üllar Kaljumäe ütles, et ka riik teeb omalt poolt kõik, et arste tervena hoida.
Kaljumäe viitas sotsiaalministrile ja asekantslerile, kes on rõhutanud, et uue gripi vaktsiini saabudes vaktsineeritakse esmajärjekorras tervishoiutöötajaid. «Sinna kuuluvad päris kindlasti nii perearstid kui pereõed,» lisas ta.
Perearstid saavad ise hakkama
Sama kehtib ka ravimite kohta. «Pole mingisugust põhjust arvata, et haigeks jäänud perearsti või pereõde ei ravita,» lausus Kaljumäe.
Kaljumäe rõhutas, et olulisim on, et tervishoiutöötajad ei nakatuks. Selle vältimiseks on igale perearstile ja pereõele ette nähtud hädaolukorras isikukaitsevahendid. «Respiraator, mütsid, kitlid, kindad ja kaitseprillid,» loetles ta.
Kaitsevahendeid on ette nähtud neljaks nädalaks ja neid jagatakse ka haiglatele.
Kaljumäe kinnitas, et kui tekib hädaolukord, saab vahendeid riigi kulul juurde osta. «Lepingud on tarnijatega tehtud nii, et see on võimalik,» lausus ta.
Siiski tunnevad perearstid, et nad on haiguste hooajal üksi. Paide perearst Ingrid Alt ütles, et kui haiglate erakorralise meditsiini osakonnad said personalile ravimeid, jäid perearstid nendest ilma.
Alt sõnas, et ikka on pidanud perearstid kõik vahendid ise muretsema. «Iga hoolas perearst on ennast juba varakult hooajalise grippi vastu vaktsineerinud ja muretsenud Tamiflud,» lausus ta.
Ka Kareda perearst Sirje Reinlo tunneb riigi toest puudust. Sellele, mis saab siis, kui ta haigeks peaks jääma, Reinlo mõelda ei taha. «Kui mina olen ära, siis õde ei jõua üksi küll kõiki vastu võtta, ja kui ka tema peaks haigestuma, siis minu asendajal läheb küll raskeks kaht nimistut pidada,» selgitas ta. «Praegu hoian hinge kinni, et nii ei läheks.»
Pandeemia puhkemise korral peab Üllar Kaljumäe kõige tähtsamaks perearstide, kohalike omavalitsuste ja maavalitsuse koostööd.
Kohalikele omavalitsustele soovitas Kaljumäe pöörata pandeemia ajal rohkem tähelepanu üksikutele inimestele ja tagada neile eluks vajalik nii, et haiged ei peaks näiteks poodi leiva järele minema.
Haiguslehe saab telefonitsi
«Oleme juhistes soovitanud ka, et arst või õde peaks vastuvõtu kokkuleppimisel katsuma juba telefoni teel kindlaks teha, kas vastuvõtule tuleb inimene võib olla gripihaige,» ütles ta.
Telefoni teel abiküsimist soovitavad ka arstid. «Ka need inimesed, kes ütlevad, et neil pole raha ja telefonilimiiti, võiksid helistada kas või selleks, et öelda, et on vaja rääkida,» õpetas Ingrid Alt.
Alt on veendunud, et iga perearst helistab tagasi ja kuulab mure ära. «Telefoni teel saan suunavaid küsimusi esitada ja anda kätte esmased ravijuhised,» selgitas ta.
Alt sõnas, et loomulikult peaks tulema ka arsti juurde, aga mitte esimese 48 tunni jooksul. «Haigus on nagu taim, mille esimese kahe eoslehe järgi teda veel määrata ei saa, see peab natuke kasvama, et aru saada, millega on tegu,» arutles ta.
Kas arst saab töölt koju jäänud inimesele ilma teda nägemata haiguslehe välja kirjutada, selgitas Kaljumäe järgmist. «Kuni ei ole hädaolukorda, peab arst töövõimetuslehe või hoolduslehe väljakirjutamise otsustamiseks siiski patsienti nägema. Kui haigestumine muutub massiliseks, oleme valmis seda korda leevendama,» viitas Kaljumäe võimalusele, et pandeemia puhuks töötatakse välja erijuhised.
Ingrid Aldi ütlust mööda ei aita siin muud, kui perearsti ja patsiendi vaheline usaldus. «Kui me üksteist ei usalda, tuleb meil lihtsalt laiali minna,» selgitas ta. «Kui minu patsient helistab ja kurdab, et on haige, avan haiguslehe.»
Gripipuhangu tagajärjel seisavad arstid silmitsi võlgadega. Alt selgitas, et probleem on selles, et gripp toob endaga kaasa tüsistusi. «On see põskkoopapõletik või kopsupõletik, nende kindlakstegemine nõuab lisauuringuid ja lisakulutusi,» täpsustas ta.
Kurb tõsiasi on Aldi meelest selles, et mitte keegi arsti lisakulutusi kinni ei maksa.
Üllar Kaljumäe ütlust mööda on paratamatu, et igal sügistalvel ja varakevadel on rohkesti sesoonset grippi. «Seda tuleks esmalt arvestada perearsti töömudelis ning ennekõike otsida just töökorralduslikke lahendusi ja kui need on ammendunud, oleks põhjust ka lisafinantseerimisele mõelda,» selgitas ta.