Urmas Kruuse
Tartu linnapea, linnade liidu juht
Peame muutma oma mõttemalle
9. detsember 2009, 09:49
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Valitsussektori kokkuhoiuvajadus pole mingi uudis. Säästlikult tuleb toimetada nii keskvalitsusel kui ka kohalikul tasandil.
Ühelt poolt on selge, et vajame säästlikku eelarvepoliitikat, et kindlalt püsida rajal, millel eurole üleminek on reaalne ja jõukohane. Teisalt peitub kokkuhoiu taga midagi sügavamat.
Laenupiirang kaitseb omavalitsusi pankroti eest
Säästmine ei tohiks teemana üles kerkida vaid siis, kui raha napib. Ettenägelik eelarvepoliitika peaks meile omane olema ka parematel aegadel.
Praegu on siiski sobiv aeg, et vaadata üle kohalike omavalitsuste tegutsemisviisid ja üldine rahasse suhtumine. Kasutagem seda võimalust mõistlikult ja tehkem omad järeldused seni tehtud otsustest.
Kesise eelarvetasakaalu oht tekib siis, kui heades oludes tehakse liiga uljaid otsuseid ja võetakse üleliia suuri riske.
On ju teada, et kohalikel omavalitsustel on seadusega lubatud laenu võtta kuni 60% oma eelarve puhastuludest ehk siis laenubaasist arvestatakse välja sihtotstarbelised eraldised.
Selline piir on seatud eesmärgiga kaitsta valdasid ja linnasid pankrotistumise eest. Samas ei tähenda see, et laenama peaks tingimata just selle piirini.
Omavalitsused peaksid oma plaanitavad kulutused ja võimalikud tuluallikad oluliselt kriitilisema pilguga üle vaatama. Hoiduda tuleb kõigist mittetarvilikest kulutustest.
Pole mõeldav, et keskvalitsus püüab üles leida iga väiksemagi kokkuhoiukoha, samal ajal kui omavalitsused jätkavad samamoodi kui varem.
Kohalike omavalitsuste otsused mõjutavad olulisel määral avaliku sektori eelarvetasakaalu. Rahandusministeeriumi prognooside kohaselt võib kohalike omavalitsuste tekitatav eelarvedefitsiit ulatuda kuni 1,2 miljardi kroonini või üle sellegi.
Kindlasti pole kõik omavalitsused siin võrdselt vastutavad. Esiteks erineb omavalitsuste laenukoormus ja teiseks nende ambitsioonikus edasiste sammude puhul.
Meil on omavalitsusi, kelle eelarve on tasakaalus või ülejäägis, aga palju on ka neid, kelle eelarve on selges defitsiidis.
Eestis on viis omavalitsust, kelle eelarve defitsiidiks on arvutatud üle 100 miljoni krooni, kõige suurem puudujääk ulatub isegi üle 600 miljoni.
Eelarvemiinuste negatiivsete mõjude kõrvaldamiseks peavad kokku hoidma kõik, sest teisiti pole võimalik avaliku sektori eelarvet ohjes hoida.
Jõupingutusi peavad tegema nii rikkamad kui ka vaesemad linnad ja vallad. Need, kes on tasakaalus, ja ka need, kes miinuse või plussi poole kaldu.
Peame koos püsima eurokursil
Miks omavalitsuste eelarvedistsipliin nii oluline on, tuleneb selle mõjust riigi rahandusele ja selle kaudu Eesti püüdlustele euroga liituda.
Kohalikud omavalitsused peavad nagu riikki andma panuse selleks, et saaksime kriisist võimalikult hästi väljuda ja täita euroks vajalikud kriteeriumid.
Ühisraha elavdaks meie majanduskeskkonda ja aitaks sisse tuua välisinvesteeringuid. Euro on usaldusväärne raha, mis annab välisinvestoritele otsustamisel lisakindlust, mis meile tähendab uusi töökohti, aktiivsemat majanduselu ja madalamaid intressimäärasid.
Oleme praegu olukorras, kus lihtsalt peame tegema karme otsuseid, et püsida valitud kursil – eurokursil. Tulevikule mõeldes ei tohiks see jääda vaid ühekordseks kiireks aktsiooniks, mille abil täita teatud kriteeriume. Vastupidi, peame kinni haarama võimalusest vaadata ümber kogu senine mõttemaailm.