Kutsekoolide maine olgu ühiskonna mure

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Äripäeva arenduskonverentsil kõneleb kantsler Jaan Kallas murelikult kutseõppe mainest ja tulevikust ega unusta rõhutada, et kutseõpe sisu ja vorm ootavad korrastust.
Äripäeva arenduskonverentsil kõneleb kantsler Jaan Kallas murelikult kutseõppe mainest ja tulevikust ega unusta rõhutada, et kutseõpe sisu ja vorm ootavad korrastust. Foto: Andrus Eesmaa

Eelmisel kolmapäeval solid Järvamaa ettevõtjad kutsutud Paidesse arengukonverentsile, mille üks teema oli seotud tööjõu ja kutseõppega.

Haridus– ja teadusministeeriumi kantsler Jaan Kallas ning kutse– ja täiskasvanuhariduse osakonna juhataja Andres Pung võtsid nõuks arutleda, kas oskustööliste põud kujuneb Eestile saatuslikuks.

Koolidel tuleb õppuritest nappus kätte

Kallase jutust selgus, et esimese klassi õpilaste arv üldhariduskoolis aastatel 1995 – 2004 vähenes 54 protsenti ehk 22 905–lt 12 439–le.

Et langus jätkub, viib see õpilaste arvu 2010/2011.õppeaastal
135 382ni. Kui Eestis oleks samal õppeaastal põhikooli lõpetajaid 12 316, siis Järvamaal vaid 377.

Eelmisel õppeaastal oli maakonnas põhikoolilõpetajaid 608. Neist 36 protsenti läks edasi õppima kutseõppeasutusse ja 57 protsenti kõrgkooli.

Sel õppeaastal õpib nii Türi tehnika– ja maamajanduskoolis kui ka Paide kutsekeskkoolis põhihariduse alusel 1246 ja keskhariduse alusel 150 õpilast.

Kallas märkis, et ligi viiendik õpilastest langeb kutsekoolist välja. Süsteem peaks olema paindlik, juurutada uusi võimalusi. «Näiteks võiks üks sihtrühm olla põhihariduseta õpilased, keda on Eestis tuhatkond,» selgitas ta. «Neile sobib õpetada lihtsamaid erialasid.»

Paraku on kutsehariduse teel takistusi. Kallas tunnistas, et praegu on Eesti kutseõppeasutustes ja üldhariduskoolides õppekoha maksumuse suhe 1:1, mis on absurdne ja skandaalne. Soomes on see 2,4:1 kutsehariduse kasuks.

Eestis on võetud eesmärk saavutada kolme aasta pärast suhe 1,5:1 kutsehariduse kasuks. Tuleb korrastada erialakoefitsiente, kehtestada õppetoetused, viia ühiselamu– ja sõidutoetus õpilase vajadusele vastavaks.

«Praegu lähtub 95 protsendi ulatuses toetuse jagamine õppeedukusest, kuid see toimib hästi kõrgkoolis. Kutsekoolis on väärtus ka tugeva kolmega õppival poisil,» selgitas Kallas.

Eesmärk on jagada ligi pool õppetoetustest vajaduste põhjal ja ülejäänu puhul võtta aluseks õppeedukus.

Kutse– ja täiskasvanuhariduse osakonna juhataja Andres Pung tunnistas, et kutseõppe maine on halb, oma osa on selles ka meedial, kes kajastab vähe hea spetsialisti tööd.
«Kutsekooli maine on riigi teha, see on laiem küsimus kogu ühiskonnale,» sõnas ta.

Ettevõtted vajavad oskustega metallitöölisi

Kurb, et kutseõpe on ühiskonnas väärastunud edu mudel, ametioskused pole hinnas ja koolilõpetaja hariduslik eesmärk on kõrgharidus. «Ühiskond vajab uut edu mudelit, kus on väärtustatud professionaalsus. Kui see on tehtud, hakkab ka ühiskondlik hoiak muutuma,» selgitas Pung.

Mainet parandada on mitu võimalust. «Kutsekoole tuleb reklaamida kui tõeliste meistrite koole, kutseharidusest kujundada sportlik haridus, millele lisada ettevõtlust,» soovitas Pung.

Rääkides kutseõppest Järvamaal, ütles Pung, et kavas on ühendada Paide ja Põltsamaa ning Türi ja Olustvere kool. «Selleks et kasutada otstarbekalt varusid ja juhtimist,» põhjendas ta. Kui vaadelda maakonna arenguvaldkondi, pole mõeldav, et kõiki ettevõtjaile olulisi erialasid õpetatakse siinsetes koolides. Küll oleks vajalik hakata Järvamaal õpetama metallitööd.

«Koolitust tuleb hakata koordineerima, võtta suund kõrgtehnoloogilistes erialade arendusele,» ütles Pung.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles