Üha rohkem seni tööd otsinud inimesi on leidnud endale uue ameti ja tööhõiveametil on põhjust rõõmustada töötute vähenemise üle.
Napib nii töötuid kui tööjõudu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Albu valla sotsiaal– ja haridusnõunik Maret Alev tunnistas, et vallas hakkab muret tegema mitte niivõrd töö– kui just tööjõu puudus. «Mõistagi on igas vallas nagu meilgi mõni inimene, kellest ei saa ka parima tahtmise korral töömeest,» tunnistas ta.
Euroliit aitab tööotsijat
Et Albu vallas alustas tööd kaks uut ettevõtet – puiduga tegelev Arne Metsagrupp ja savitaldrikuid valmistav Hansa Paide –, tekkis kohe nõudlus väljaõppinud inimeste järele.
Ettevõtted pöördusid Järvamaa tööhõiveameti poole ja osalesid Euroopa sotsiaalfondi rahastatud kavandis «Struktuurse tööpuuduse ennetamine Järvamaal». «Kavand aitas kolm kuud rahastada ettevõtetel tööjõu väljaõpet ehk tööpraktikat, kus inimesed omandasid töövõtteid,» selgitas Alev.
Praktikal olijad olid samal ajal töötute nimekirjas, tööhõiveamet maksis stipendiumi ja pärast väljaõpet tekib neil õigus saada ettevõttes töökoht.
Arne Metsagrupis ja Hansa Paides oli väljaõppel kokku 30 töötut. Alevi teada on kümnest töötust neli väikeste lastega kodus, ülejäänud käivad Järvamaa tööhõiveameti kursustel. «Albu valla ettevõtjad ja Järvamaa tööhõiveamet on teinud palju selleks, et valla inimestel oleks võimalusi töötada oskustöölisena kodu lähedal,» lausus Alev.
Lehtse vallas on võrreldes eelmise kuuga viis töötut rohkem. Valla sotsiaalnõunik Sirje Salura selgitas, et need inimesed pole endale aastaid sobivat töökohta leidnud ega hoolinud ka koolitusest. «Kaks kolmandikku neist on naised, paljudel on endiste põllumajandustöötajaina alkoholiprobleeme, mis raskendab uut kohta leidmast,» selgitas ta. Töötuse kasv on tingitud asjaolust, et viimasel ajal on end töötuna arvele võtnud needki inimesed, kes niisama kodus istusid. «Need kodused inimesed tahavad määratleda end sotsiaalselt toimetulekutoetuse saamiseks,» sõnas Salura.
Järvamaa tööhõiveameti juht Eha Tasang ütles, et käesoleva aja registreeritud töötuse protsent pole madalaim, kuigi on languses. «Eelmise aasta algusest on see kogu aeg vähenenud. Kõrgeim oli eelmise aasta jaanuaris ja madalaim septembris–oktoobris, vastavalt 5,2 ja 3,47 protsenti,» selgitas ta.
Tasang lisas, et kui jälgida töötuse vähenemist kuude lõikes, on hea kuu september, kui protsent on väikseim või langev. «Siis võtavad tööandjad endale tööjõu vähemalt aastaks. Algab nagu uus hooaeg ja olukord tööturul ühtlustub,» põhjendas ta.
Töötuse languse põhjus pole Tasangu ütlust mööda kindlasti ühene, sellel on erinevaid mõjureid. «Viimase aasta registreeritud töötuse languse põhjustaja on kindlasti kodus lapsi kasvatavatele emadele toetuse maksmine. Nad ei tule tööhõivesse arvele abiraha taotlema,» lausus ta.
Ka kutseoskusi omandanud noored on pärast kooli lõpetamist paremini tööle rakendunud. Kindlasti on hulk tööhõiveameti töötajaile teadmata isikuid siirdunud tööle Euroopa Liidu liikmesmaadesse.
«Järvamaal valitseb struktuurne tööpuudus, mis tähendab, et tööd otsivad inimesed ei tea või ei soovi rakenduda kohalike tööandjate pakutavatele kohtadele,» tunnistas Tasang.
Üha rohkem inimesi leiab endale sobiva ameti
Metalli–, puidu–, õmblustööstuses ning kaubanduses napib töötajaid kogu aeg. Põllumajanduses on suur häda mehhanisaatoritega.
See tähendab, et Järvamaa probleem on oskustööjõu puudus. «Eelmisel aastal tööhõiveameti kaudu pakutavale 689 kohale rakendus 491 töötajat, seega ligi 200 töökohta jäi aastas sobiva inimese puudusel täitmata,» ütles Tasang.
Töötuse protsent jätkab Tasangu hinnangul kindlasti langemist, kuigi nulli lähedale ei jõua see kunagi. «Jätkuvalt on inimesi, kes ei taha teha ja kes ei pea tööd tegema.
Samas on nad siiski registreerinud end tööotsijaks, et saada teenuseid ja sotsiaalseid tagatisi,» tunnistas ta. Eestis on maakondi, kus töötuse tase on püsinud isegi kahe protsendi ümber. «Ma ei arva, et Järvamaa suudab nende maakondade taset saavutada, kuid ühe protsendi võib siiski langus olla,» märkis ta.
Tänavu hakkab mõjutama töötuna arvel olekut ja tööturuteenuste osutamist uus tööturuteenuseid reguleeriv seadus, mille eelnõu on menetluses.
Sellega laienevad töötute võimalused, teenuste hulk suureneb, kuid nende saamiseks peab tööotsija või töötu üles näitama senisest suuremat tahet ja aktiivsust. «Nii et praegu mustalt töötavad ja tegelikkuses mitte tööd otsivad töötud ei saa oma seniseid tegevusi jätkata,» kinnitas Tasang.
Neile, kes soovivad oma oskusi parandada, uuendada või ümber õppida, pakuvad uued meetmed rohkem võimalusi ja toetusi.