Eelmisest suvest on politseil kohustus perevägivalla puhul kuriteotunnuste ilmnemisel algatada kriminaalasi, kohus võib mõista peksja kuni kolmeks aastaks vangi.
Perevägivald teeb liiga naisele
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lääne politseiprefektuuri Paide politseijaoskonna pressiesindaja Jan Aasma selgitust mööda mõistab karistusseadustiku paragrahv 121 kehalist väärkohtlemist kui teise inimese tervise kahjustamist.
Esitatud avaldust ei saa tagasi võtta
Löömise, peksmise, valu tekitamise ja muu kehalise väärkohtlemise eest karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega.
«Kuni 30. juunini 2004 kuulus see paragrahv erasüüdistusmenetluse alla, see tähendab, et kui kannatanu soovis kriminaalasja alustada, pidi ta kohtule avalduse kirjutama,» selgitas Aasma. «Alates 1. juulist 2004 on politseil kohustus kuriteotunnuste ilmnemisel kriminaalasi alustada.»
Avalduse esitamisel tuleb arvestada, et kord kirjutatud avaldust ei saa tagasi võtta. «Suurem jagu selle paragrahviga alustatud kriminaalasju on algatatud perevägivalla juhtumitest,» lisas Aasma.
Lääne politseiprefektuuri korrakaitseosakonna vanemkonstaabel Kati Nõmm selgitas, et Lääne politseiprefektuur töötas Eesti avatud ühiskonna instituudi ja Eesti sotsiaalprogrammide keskusega välja perevägivalla teabe kogumise mooduse, mis käivitus eelmise aasta mais.
Perevägivald võib olla ka vaimne
Perevägivalla registreerimise leht võimaldab saada põhjalikumat ülevaadet igast üksikjuhtumist. Andmeid kogutakse Lääne politseiprefektuuri haldusalasse kuuluval Pärnu–, Rapla–, Järva–, Lääne–, Hiiu– ja Saaremaal.
Järvamaal on politseinikud eelmise aasta maist kuni tänavu veebruarini kirja pannud 129 perevägivalla juhtumit. «Siin on arvestatud kõiki perevägivalla juhtumeid, mitte ainult kriminaalmenetluses olevaid, ka näiteks sõnelusi peresuhetes,» selgitas Aasma.
Ta lisas, et 30 protsenti juhtumitest on esinenud Paides, ülejäänud maakonnas.
Vägivald on käitumine, mille käigus hirmutamist ja ähvardamist kasutades saavutatakse võim teise inimese üle. Miks on osa meestest vägivaldsed oma naiste vastu, seda on püütud selgitada mitmel viisil.
Näiteks piiratud suhtlemisoskuste, stressi, vananemise, alkoholi, narkootikumide ja ravimite väärkasutuse, vaimse tervise häirete, töötuse ja majandusraskustega.
Need võivad küll kaasneda vägivallaga, kuid pole vägivaldse käitumise põhjused.
Vägivald pole kontrolli kaotamine, vaid tõhus viis võimu ja kontrolli saavutada ja säilitada.
Vägivalda kasutav mees püüab valitseda naist hirmu abil. Paarisuhtes vägivaldselt käituv mees usub, et naine on tema heaolu allikas ja peab selle eest vastutama.
Vägivalda esineb kõigis ühiskonnaklassides. Mehe haridustasemel pole tähtsust. Ka hinnatud, kõrgel ühiskondlikul positsioonil olevad, inimsuhetega tegelevad või kristlikud mehed võivad käituda naistega vägivaldselt.
Vägivaldselt käituv mees on naisest äärmiselt sõltuv. Naine on talle vajaduste rahuldamise objekt, keda ta inimesena ei austa.
On tavaline, et mees ei suuda võtta endale vastutust oma tunnete ja tegude eest. Ta välistab oma vägivaldsuse, süüdistades olukorda, stressi, naise käitumist, halba päeva, alkoholi või muid temast väljapoole jäävaid asjaolusid.
Sõltuvus naisest on mehele hirmutav. Sellepärast muundab ta sõltuvuse ja naise kaotuse kartuse raevuks naise vastu. Ühe vahendina püüab mees panna naist uskuma, et naine sõltub temast ega tuleks ilma temata toime.
Üldiselt on kõik vägivalda kannatanud naised teinud kõik nende olukordade vältimiseks. Vägivald ei lõpe enne, kui mees võtab oma tegude eest vastutuse ja lõpetab selle tekke põhjuste otsimise naisest.
Vägivaldsus ning võimu– ja kontrollitahe on nagu sõltuvused, millest pääsuks tuleb mehel palju vaeva näha. Parim viis meest aidata on panna ta vastutama oma tegude eest seaduse ja ühiskonna ees ning keelduda vägivallale alistumast.