Uurimistöö tõi noorele teadlasele esikoha

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Türi gümnaasiumi vilistlane Sven–Erik Enno on ilmavaatlustest olnud haaratud juba põhikoolist saati, Tartu Ülikooli tudengina kirjutas ta esikoha toonud uurimistöösse aastatepikkused vaatlused ja uuringud.
Türi gümnaasiumi vilistlane Sven–Erik Enno on ilmavaatlustest olnud haaratud juba põhikoolist saati, Tartu Ülikooli tudengina kirjutas ta esikoha toonud uurimistöösse aastatepikkused vaatlused ja uuringud. Foto: Tiit Reinberg

Esmaspäeval andis haridusminister Mailis Rand õpilaste teadustööde riikliku võistluse võitjatele kätte aukirjad, preemiad ja medalid, teiste seas ka Türi gümnaasiumi vilistlasele Sven–Erik Ennole.

Lisaks Tartu Ülikoolis õppivale Sven–Erik Ennole osalesid võistlusel ka Liisi Jürgen Türi majandusgümnaasiumist ja Tuuli Jõesaar Paide ühisgümnaasiumist.

Sven–Erik Enno äikesepilvedes tekkivaid pagituuli käsitleva uurimuse tunnistas hindamiskomisjon esikoha vääriliseks.

Uurimus võtab kokku aastatepikkuse töö

Enno ütles, et teema valiku määras ühelt poolt tema aastatepikkune huvi meteoroloogia vastu üldiselt ja teisalt viimaste aastate süvenenud huvi äiksenähtuste vastu. «Uurimuse kirjutamine võttis aega ainult mõne nädala, põhiliselt kirjutasin jaanuari lõpul ja veebruari algul,» selgitas ta.

Enno lisas, et muude tööde ja õppimise kõrvalt on ta materjale kogunud ja äiksenähtusi uurinud juba kolm–neli aastat. Tõsisemalt panid teda selliste nähtuste vastu huvi tundma 2001. aasta suvel möllanud võimsad tormid. «Käesolev töö võtabki kokku minu kolme–nelja aasta äiksevaatlused ja uuringud,» märkis ta.

Uurimuses kasutas Enno oma viimase seitsme aasta vaatlusi ja tähelepanekuid. 2001. aasta juulitorme uuriva peatüki kirjutamisel olid tal suureks abiks Eesti meteoroloogia– ja hüdroloogia instituudi vaatlusjaamade andmed.

Samuti kasutas Enno Pärnu sadamas ja Tartu Ülikooli Füüsikamaja katusel töötavate automaatilmajaamade väga täpseid mõõtmistulemusi. Teda juhendas Ülle Kikas Tartu Ülikooli füüsikainstituudist.

Enno on teadustööde üle–eestilisel võistlusel osalenud varemgi. Aastal 2003 esitas ta töö kliimamuutustest Eestis alates 1945. aastast.

Eelmise aasta uurimus käsitles mulla niiskusesisaldust ja seda mõjutavaid asjaolusid. «Mõlemad tööd tegin koos tolleaegse klassivenna Kaupo Mändlaga, põhijuhendaja oli Türi gümnaasiumi geograafiaõpetaja Sirje Haav,» ütles Enno.

Võistluskomisjoni esimees Rait Toompere lausus, et võistlema saatis 70 autorit 37 koolist kokku 58 tööd. Osalema olid oodatud 15 – 19aastased noored uurimustega kõigilt teadusaladelt. «Temaatiliselt uurisid noored näiteks Fibonacci jadasid ja Viivi Luige loomingut, puuke, Sosnovski karuputke ja orhideesid ning arvutipiraatlust, sotsiaalse päritolu mõju õpilaste õiglusarusaamadele ja kunstlihase mahtuvuslikke omadusi,» täpsustas Toompere.

Võitja valdas teemat

Eesti õpilaste teadustööde võistluse peakorraldaja Terje Tuisk ütles, et Sven–Erik Enno töö oli vaieldamatult parim. «Ta oskas suhteliselt keerulisele probleemile ka lahenduse välja pakkuda. See oli tõelise teadlase lähenemine, mitte mingi tavaline kooliteadus,» põhjendas ta.

Tuisk märkis, et hindajatele avaldas mõju, kui selgelt Enno keerulist probleemi teises voorus käsitles. «Ta valdas teemat niivõrd hästi, oskas lihtsalt seletada probleemi olemust, kuidas ja miks ta on teinud ja mis sellest kasu võib olla,» lausus ta.

Ka tegi Enno hindajatele selgeks, miks näiteks USA teadlased selle teemaga ei tegele ja miks see just meile nii oluline on.

Kuigi Tuisu meelest oli just Enno töös märgata kõige tugevamat teadlasealget, ei pääse ta siiski Euroopa Liidu noorteadlase võistlusele. «Põhjus on lihtne: Enno töö esindas Eestit seal eelmisel aastal ja teist aastat järjest sama õpilast võistlema saata ei saa,» selgitas ta.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles