Änari kogu ootab uusi lugejaid

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Änari raamatukogu juhataja Urve Elmiku laubale tekitab murekortse asjaolu, et uusi lugejaid pole kuskilt juurde tulemas: mõni hea lugeja on ära surnud, lapsed lõpetavad kooli või on neid üldse vähe.

FOTO: Andrus Eesmaa

Türi valla Änari küla raamatukogu kauaaegne juhataja Urve Elmik kurdab aasta-aastalt vähemaks jäävate lugejate üle ja sedagi, et ehk on ta sellele kohale liiga kauaks jäänud.

Änari raamatukogu teenindada on peale koduküla ka ümberkaudsed Lokuta, Roovere ja Piiumetsa. Viiel päeval nädalas esmaspäevast reedeni ootab neid ühe ridaelamu ümberehitatud korteris raamatukoguhoidja Urve Elmik.

Naabrust pakub külakeskus

Vanast eramajast nendesse ruumidesse kolis Elmik raamatud 2005. aasta jaanuaris. Türi vald oli ostnud kuuekorterilises ridaelamus ühe neljatoalise raamatukogule ja lasknud selle 100 000 krooniga Krive Ehitusel ära remontida.

Raamatukogu naaber on allkorrusel Änari külakeskus. «Külavolikogu peab siin koosolekuid, tavaliselt enne mingit üritust, saab koroonat mängida, lapsed on joonistanud pilte,» selgitab Elmik. «Väike küla küll, aga ega rahvas üksmeeles ole, mõni ei võta üritustest üldse osa.»

Aprilli viimasel teisipäeval, kui Änaris käisime, oli seinalt lugeda kuulutust, et kolmapäeval, 30. aprillil tuleb Änari külakeskusse Kolu külavanem Ülo Ormus kõnelema Änari pärandkultuurist ja kohanimedest.

Maja raamatukogupoolses küljes muruplatsil ootab veidi viltu vajunud külakiik kiikujaid.

Urve Elmiku valdustesse teisele korrusele tuleb tõusta mööda sinist puutreppi. Aknaid ehivad oranžirõõmsad rulood.

Paremat kätt riiulitesse on mahtunud 7900 raamatut, mida Elmik laenutab arvutiprogrammi vahendusel, nagu igal pool mujalgi tehakse. «Enne oli ikka üle 10 000, muist jäi välja, näiteks vene kirjandust ei puututa näpuotsagagi, selle võib vabalt välja võtta,» lausub ta.

Trepist üles tulles vasakule toanurka jääb kaks vallamajast saadud arvutit – nii-öelda avalik internetipunkt – ja laud ajalehti-ajakirju lugeda. «Eelmisel aastal KÕU-internet tõmbas vähemaks, muidu istusid lapsed arvutite taga kohe nii, et ei olnud üldse vahet,» ütleb Elmik.

Raamatukogule igas mõttes heaks ajaks peab Elmik esimest aastat uutes ruumides. «Aasta lõpul lõin siis laenutused kokku, tuli kaheksa inimest päevas,» arutleb ta. «Nüüd jääb laenutusi aina vähemaks, uusi lugejaid ei ole tulemaski, mõni hea lugeja on ära surnud, lapsed lõpetavad kooli või on neid üldse vähe.»

Sellele vaatamata on Elmikul nimetada inimesi, kes käivad raamatukogus korra nädalas ikka, mõni ka mitu korda: täiskasvanutest samas majas elav Mai Kährik, siis Ene ja Urmas Elmik, Õie Mariste, Endel Must, Anne Kalvik; keskkoolitüdrukutest Kristin ja Katre Arniste. «Katre õpib küll Tallinnas Audenteses, aga koolivaheaegadel on hea lugeja,» lisab ta.

Elmik märgib, et naised tahavad ikka lugeda armastusromaane, nagu kirjutavad neid Nora Roberts ja Barbara Cartland, aga huvituvad ka aja- ja elulooraamatutest, nagu on tehtud Ita Everist ja Helgi Sallost. «Eesti kirjanikest muidugi Erik Tohvri, kes trükib igal aastal ühe raamatu, viimane ongi «Rannal õitseb kibuvits» – see on väljas praegu,» märgib ta.

Raamatuid valib Elmik kirjastuste tellimisnimekirjade järgi. «Loen raamatute tutvustusi, mõtlen, mida rahvas tahaks lugeda ja mis endale meeldiks,» lausub ta. «Loen ise palju, see on nagu vajadus, ilma ei oskagi olla.»

Aastas uusi raamatuid osta on Änari-sugusel raamatukogul riigi raha 11 012 ja Türi valla raha 11 000 krooni. «Eelmisel aastal ostsin 143, aga üle-eelmisel aastal 173 raamatut, siis jäin miinusesse, aga et oleme üks Türi raamatukogu, sain sealt lisaks,» selgitab Elmik. «Väike kogu, lugejaid pole palju, piisab täiesti.»

Raamatukoguta läheb külaelu nulli

Ajakirjadest on hinnas Kodukiri, Maakodu, Eesti Naine, Kodutohter, Anne, Stiil. «Osa rahvast loeb muidugi Kroonikat ja Naistelehte, nii et kõike võetakse,» märgib Elmik. «Olen pattu teinud ja sama päeva ajalehe koju andnud, kui inimene nii hirmsasti tahab.»

Nõnda raamatute keskel on Urve Elmik veetnud kõik oma tööaastad. «Raamatukogutöötaja olen olnud nii kaua, et piinlik on öelda – 5. augustil saab 45 aastat täis!» tunnistab ta. «Koigis ja Väätsal on ka minuealised, oleme ikka rääkinud, et ei tea, kui kaua sobiks olla.»

Raamatukoguhoidjaks on Urve Elmik õppinud Viljandi kultuurikoolis. «Suunati Kabalasse, aga suvel võeti keegi ette, tulin siia, oligi koju Kärusse lähem käia,» meenutab ta. «Astusin ka Tartu ülikooli raamatukogundusse, aga lõpetasin kaugõppes Tallinna pedagoogilise instituudi, kuhu eriala üle viidi.»

Endel Must Änarist mäletab end raamatukoguga seotud olevat üle 25 aasta ajast, mil Änarisse elama tuli. «Käin raamatukogus, sest tahan targaks saada, mis seal muud,» ütleb ta. «Ajaloolist olen rohkem uurinud, riigipeade elulood enam-vähem ära lugenud, reisikirjeldusi loen ka huvipärast, ilukirjandust pole õieti võtnud.»

Raamatukogu kohta külaelus peab Must oluliseks. «Muidu läheb elu siin päris nulli,» põhjendab ta.

POPIMAD LAENUTUSES ÄNARIS APRILLIS

Hille Karm «Helgi Sallo. Helgib ja heliseb»

Nora Roberts «Gabrieli ingel»

Margit Kilumets «Ita Ever. Elu suuruses»

Andriana Germain «Ravipunktid»

Virve Avik «Sokiraamat»

Mary Higgins Clark «Seda laulu olen ma kuulnud»

Arthur Erich «Enne äikest»

    Tagasi üles