Alates tänasest hoiab maakonnas metsadel silma peal nelja väikese metskonna asemel üks suur, Järvamaa metskond. Et uus moodus pole veel käivitunud, pole ka selge, kas muudatus on hea või halb.
Järvamaa metskonnad jätkavad ühena
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Järvamaa metskonna metsaülema Peeter Puhke ütlust mööda saab Riigimetsa Majandamise Keskuse ettevõetud muudatuse üle rõõmu tunda alles siis, kui uus töötsükkel on juba käigus.
Kohutab suurem töömaht
Uuest kavast meeldib Puhkele see osa, et igal inimesel on nüüd kindel tööülesanne, millega saavutab muudatuse ühe eesmärgi, n-ö suurema läbipaistvuse. «Varem tegi üks mees kogu töö ära, nüüd on see jaotunud kolme vahel,» lisas ta.
Võrreldes varasemaga on Puhke hinnangul halb, et töökoht ei asu enam tihtipeale kodu lähedal. «Töölekäimise aeg pikeneb ja asjaajamiseks jääb vähem aega,» selgitas ta. «Kohutab ka suurem territoorium ja töömaht.»
Puhke märkis, et metsaülema ülesanne on üldjoontes sama, mis siiani. «Metsaülem ei tegele enam puidu raie ja transpordiga, küll aga selle plaanimisega,» täpsustas ta.
Seni Kabala metskonnal silma peal hoidnud Elor Ilmet on tänasest Viljandi metskonna palgal. Ilmet tunnistas, et Kabala kandist lahkuda on tal kahju ja ta jääb kalliks saanud metsa pärast muretsema.
Viljandis tekkida võivaid probleeme Ilmet ette ennustada ei osanud. «Kõik on uus, ei oska midagi karta,» sõnas ta.
Veebruaris on Elor Ilmet Järva Teatajale öelnud, et metskondade liitumise tagajärjel muutub järelevalve metsades nõrgemaks ja paljud inimesed kaotavad töökoha.
Nüüd on ta samal seisukohal, jääb ju üle Eesti töökohata 193 metsameest ja Järvamaal veidi üle kümne inimese.
Maaelu jääb soiku
Muudatuse heaks küljeks peab Ilmet raha kokkuhoidu. «Aeg läheb edasi, inimeste palgad peavad tõusma, kuid puiduhinnad praegu langevad,» selgitas ta.
Kabala metskonnas 15 aastat töötanud ja äsja pensionile jäänud Paul Tuudelepp tunnistas, et tegutsevatele inimestele on muudatus kindlasti kasulik. «Kõik tegevus on suunatud kasumile,» lausus ta. «Traditsiooniliselt tuleb metsast kasum kahe ja kolme põlvkonna pärast, aga uue süsteemi järgi järgmiste põlvkondade arvel.»
Tuudelepp kardab, et maaelule on praegune ümberkorraldus hävitav: kaovad töökohad ja kogunemispaigad, sest tulevikumetsamehed ja metsa kontrollijad elavad linnas.
Sellegipoolest kinnitas Tuudelepp, et temal reformi vastu midagi ei ole ja muudatused on alati head.
TEAVE
Metskondade arv Eestis väheneb 62-lt 17-le.
Senisest 509 metsamajandusjuhist või haldustöötajast jätkab uue töökorraldusega Riigimetsa Majandamise Keskuses 316.
140 inimest on loobunud neile pakutavast töökohast, 50 jääb vanadus- või eelpensionile, 3 on leidnud erialarakendust mujal.
Allikas: Riigimetsa Majandamise Keskus