Esmaspäeval lasti Tartu Pirogovi platsilt valla 25 paari julgeid, kes hakkasid pöidlaküüti paludes edasi liikuma, et võimalikult suure ringiga Viljandi Folgile jõuda.
Kastiautod pakuvad küüti
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Enamik paare startis Võru poole, osa aga Narva kanti. Internetis reaalajas jälgitaval kaardil oli näha, et vaid üks paar oli liikumas Järvamaa suunas.
Ambla kiriku juurde kontrollpunkti liikusid boheemlasliku välimusega raplamaalane Kadri Johanson (21) ja Rauno Oidram (19) Harjumaalt.
Kadri Johanson on hääletanud alles vähe, suurem tuhin sai alguse selle aasta kevadel, kui koos õega võeti ette pöidlaküüdireis Lõuna-Eestisse. Ei Johanson ega ligi nelja-aastase hääletamiskogemusega Oidram mõista, mida hääletamise juures karta on. «Veel täna hommikul oli meil kavas liikuda ainult mööda suuri maanteid,» ütles Johanson. See plaan läks neil luhta, sest Tallinna–Tartu maantee asemel jäädi kogemata hääletama Piibe maantee otsa.
Johanson ja Oidram on kahe päeva jooksul sõitnud rohkem kui kümne masinaga. «Rekkasid me ei hääleta, sest need sõidavad nii kiiresti ega saaks nagunii pidama,» ütles Johanson. Kiiresti sõidavad ka uhkete autodega inimesed, kes Johansoni ütlust mööda nagunii hääletajaid peale võtma ei kipu.
Kõige tihedamini on nõus küüti andma kastiautodega juhid. «Eile oli üks kastiautoga hull juht, turvavöösid masinas ei olnud ja ta tahtis kurvi peal möödasõitu teha,» märkis Oidram.
Johansoni hinnangul on eestlased üldiselt siiski lahked ja viivad tihtipeale hääletaja kohale ka siis, kui see tähendab autojuhile mõnekilomeetrist lisasõitu.
Ööd veedavad hääletajad telkides, mida kogu reisi vältel seljas tuleb kanda. «Paremal juhul jõuame magama mõne tuttava juurde,» lisas Johanson.
Amblast kavatsesid Oidram ja Johanson edasi liikuda Rakverre ja Sagadisse, telkima jääda Viinistusse.
Üks võistluse korraldajatest, Paidest pärit Annika Karusion, selgitas, et ettevõtmise eesmärk on propageerida hääletamist kui loodussõbralikku liikumisviisi ning tuua see koos oma võlude ja ohtudega laiema avalikkuse ette.
Hääletusvõistlusel osalejate ülesanne on läbida võimalikult paljud üle Eesti laiali pillutatud kontrollpunktid, mida kokku on 52. Paar, kes kõige esimesena folgilinna kohale jõuab, saab auhinnaks kaks passi järgmise aasta Viljandi Folgile. Johanson ütles, et võita võiks küll, kuid see pole oluline. Selle aasta festivalil ootab ta kõige rohkem Vägilaste ja Zetode esinemist.