Kui omavalitsused poebussi käigusolekut umbes 3000 krooniga kuus toetama ei hakka, lõpetab Järva Tarbijate Ühistu kauplusauto tegevuse esimesest novembrist.
Maainimesed jäävad nälga
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Järva Tarbijate Ühistu esimees Tõnu Uibopuu ütles, et otsus sündis raskelt. «Iga kaupluse sulgemine on valus, aga me ei saa ju sotsiaalhoolekannet mängida,» sõnas ta. Tema ütlust mööda on ühistu lahendusi otsinud juba mitu aastat, sest lavka kulud-tulud pole enam ammu isegi mitte võrdsed.
Ühistu tahab liiga palju
Viimase viie kuuga on rändkauplus miinust kogunud lausa 290 000 krooni. «Kütus maksab palju ja lavka läbib päevas ligi 200 km, lisaks vajab buss vähemalt kord kuus remonti,» selgitas Uibopuu.
Uibopuu ütlust mööda on murest eelnevatel aastatel räägitud ka maavanemaga, kuid too olevat öelnud, et sotsiaalprobleem jõuab nendeni alles siis, kui poebussi tõepoolest oma igapäevast tiiru tegemas pole. Varem sellele teemale ei mõeldavatki.
Järva Tarbijate Ühistu andiski otsusest teada nii vara seetõttu, et maavalitsus ja omavalitsused hakkaksid mõtlema, mis saab, kui sotsiaalprobleem nendeni jõuab. «Kui neil on muid häid lahendusi, siis palju õnne, kui ei, siis võiksid meiega koostööd teha,» lausus Uibopuu.
Uibopuu arvutuste põhjal piisaks selleks, et nullkasumit saada ja bussi käiku jätta, kui iga omavalitsus toetaks lavkat kuus umbes 3000 krooniga. Siis oleks võimalik mõelda ka uue korraliku bussi ostule.
Järvamaa Omavalitsuste Liidu esimehe Jüri Ellrami ütlust mööda on kauplusauto toetamisest varem isegi räägitud, kuid suurt kõlapinda see leidnud pole. «3000 krooni kuus tundub esmapilgul vähe, aga see tähendab ikkagi 36 000 aastas, mis on juba väga suur summa,» sõnas ta.
Ellram ütles, et inimestel on kindlasti vaja saada kord või kaks nädalas oma igapäevast leiba, kuid nii raskele probleemile ta kohe lahendust pakkuda ei osanud.
Vald ei jõua peale maksta
Esmalt tuleb Ellrami meelest selgeks teha, kui palju on neid inimesi, kellele poebuss on ainus võimalus toitu saada. «Kui puhkused lõpevad ja omavalitsuste liiduga kokku saame, on see esimene oluline punkt, millest räägime,» märkis ta.
Kõige rohkem poebussi teeninduspunkte on Türi vallas. Vallavanema Toomas Marrandi ütlust mööda on teenuse lõppemine vallaelanikele kindlasti valus uudis, sest lisaks sellele on põhjust karta ka osade bussiliinide kinnipanekut.«Kaugemates külades, näiteks Rassil, polegi võimalik mujalt osta kui poebussist või liinibussiga kauplusesse sõita,» ütles ta.
3000 krooni palumine omavalitsustelt on Marrandi meelest justnagu väljapressimine. «Tuleks vaadata Järva Tarbijate Ühistu kasumit tervikuna, kuidas nad saavad ühtede tarbijate jaoks teenuse lihtsalt ära jätta?» lausus ta.
Marrandi ütles, et järgmisel aastal teeb riik nagunii omavalitsuste rahakotis kärpeid, seega pole ükski summa kulutada enam väike. «Me maksame juba niigi bussisõidule peale, kui palju üks vald peab peale maksta jõudma?» küsis ta.