Eestis esimesi looduslikult koorunud eksootilisi nandutibusid saab näha Imaveres Sassi talu jaanalinnukasvanduses koos nandupapaga aias ringi jalutamas.
Imavere nandubeebid teevad ajalugu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sassi talu jaanalinnufarmi omaniku Innar Rohtsalu teada pole ükski nandu Eestis looduslikult sündinud, seega teevad kasvanduse kolm beebit ajalugu. Varem olevat nadusid ilmale tulnud vaid inkubaatoris, sedagi nende enda talus. «Praegu nad jalutavad juba aias, võtavad päikesevanni ja on oma eluga rahul,» ütles Rohtsalu esmaspäeva lõuna ajal.
Kolm muna ei koorunud
Mis soost vastkoorunud on, Rohtsalu veel öelda ei osanud. «Seda vaatame siis, kui nad suuremaks on kasvanud – sulestiku värvuse, krae ja suguelundite järgi,» sõnas ta.
Kuigi isane nandu hakkas hauduma kuut poolekilost nandumuna, koorusid neist esmaspäeva hommikuks vaid pooled ja ülejäänud läksid hukka. Innar Rohtsalu nentis, et kõiki mune polnud isa lihtsalt viljastanud. «Need kolm muna läksid mädanema ja nendega pole enam mitte midagi teha,» ütles ta.
Tegelikult võib üks emane pessa muneda kuni 30 muna. Et nandudele on tüüpiline polügaamsus, kus isasel on mitu emast, võib munade arv ulatuda 60ni.
Vaatamata sellele, et Sassi talus on kaks emast nandut, ei lasknud Rohtsalu pesakonda liiga suureks. «See on ikkagi esimene kord, sellest tuleb alles õppida,» ütles ta.
Nandud ja jaanalinnud on Rohtsalu selgitust mööda väga erinevad, aga samas ikka päris sarnased ka. Mõlemad on jaanalinnulised, kuid pärit erinevatelt kontinentidelt. Kui jaanalinnud on pärit Aafrikast, siis nandud hoopis Lõuna-Ameerikast.
Suuremad erinevused ilmnevad välimuses. «Nandud on tunduvalt väiksemad,» ütles Rohtsalu. Kui jaanalinnud võivad kasvada kuni 2,5 meetri kõrguseks, siis nandud on meetri jagu lühemad.
Suurim sarnasus lindude vahel tuleb välja aga iseloomus. Nandud, nagu jaanalinnudki, olevat väga sõbralikud ja uudishimulikud.
Kui internetist võis leida väite, et isased nandud ründavad poegi kasvatades igaüht, kes lähedusse satub, siis Rohtsalu sellega täiesti päri pole. «Oma perekonda ehk meid ta ei ründa, aga eks ta loomad, näiteks kassi, ajab küll minema,» selgitas ta.
Nanduliha mekkida ei saa
Oma päritolumaal kütitakse nandusid nende punase liha pärast, mis on äärmiselt väherasvane. «See on midagi metskitse- ja põdraliha vahepealset,» ütles Rohtsalu, kes proovis liha välisreisil. Enda linde farmi omanik toiduks ei kasvata.
Küll aga on farmist võimalik osta nandude mune, mis võivad kaaluda kuni 900 grammi. «Need on väga maitsvad ja ühest munast võib söönuks saada umbes kuus inimest,» lausus Rohtsalu.
Loomatark Aleksei Turovski ütles, et Eesti kliima on nandude jaoks mõõdukalt soodne ja nende koorumine siin ei tohiks väga keeruline olla.
Turovski ütlust mööda peab selleks, et mõni eksootiline loomaliik järglasi saama hakkaks, selgeks tegema vastavale liigile vajalikud kasvutingimused. «Näiteks lambad on tegelikult kõrg- ja keskmäestiku loomad, aga meie äärmiselt tasasel pinnal elavad samuti suurepäraselt,» selgitas ta.
TEAVE
Nandud on lennuvõimetud linnud, kelle kodumaa on Lõuna-Ameerika.
Isastel nandudel on kaks kuni kaksteist naist. Pärast paaritumist ehitab isane pesa, kuhu emased munevad rohkem kui pool kilo kaaluvad munad. Isane haudub kõik kuni 60 muna üksi. Emased paarituvad samal ajal järgmiste isastega.
Vastsündinute eest hoolitsemise ajal võivad isased rünnata igaüht, kes poegadele läheneb – kaasa arvatud emaseid nandusid ja inimesi.
Kui tavaliselt on lindudel neli varvast, siis nandudel on vaid kolm. See annab neile võimaluse joosta kuni 60kilomeetrise tunnikiirusega.
Nandude kõrgus on keskmiselt 1,5 meetrit ja kaal 30–35 kg. Keskmine eluiga on 20 aastat.
Nandusid kütitakse nende väärtusliku punase liha pärast. Lisaks tahetakse nende nahka ja sulgi, mida kasutatakse tolmuharjade tegemiseks ja karnevalikostüümide kaunistamiseks.
Internet