Kaaruka külamajas algas üleeile seppade koolitus, täna aga tasub rauaväänajaid vaatama minna Roosna-Alliku mõisa juurde, sest õhkkond tõotab tulla meeldiv.
Rauaväänajad meeldivad inimestele
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Oma esimese õppetunni said Kaaruka küla seppade päeval osalejad juba avatseremoonial lippu heisates, kui lipp miskipärast takerdus. Lipuheiskaja õpetas, et enne kui tööga alustada, tuleb endale selgeks teha, kuidas asi käib, sest ümber teha on alati raskem.
Rikkad annavad seppadele tööd
Seppade laagris oli õhkkond meeldivalt sõbralik ja seda ainult ühel põhjusel: nimelt on sepad muhedad mehed, kes kõigile meeldivad.
Valaste küla 43aastase kogemusega sepp Peep Joost põhjendas seppade erilisust sellega, et nad on väga hea hingega sisukad inimesed. «Me saame kohe aru, kas inimene on hea või halb,» ütles ta.
Tema endine õpilane Raido Tõnts oli nõus, et sepaametis on salapära.
Veel meeldivad sepad inimestele sellepärast, et nad käivad ringi ja suhtlevad rahvaga. «Ehitaja ju ei lähe laadale näitama, millist maja ta ehitab,» ütles Tõnts.
Selleks et sepaks saada, on vanameistri Joosti meelest hädavajalik kunstieeldus. Sellest veelgi olulisemaks peab ta aga õpiaega, mis võib kesta kuuest kuust kolme aastani.
Joost arvas, et noortel on mõtet sepaks õppida küll, sest tööst viimasel ajal puudust pole. «Eestisse on tekkinud palju rikkureid, kes tahavad omale näiteks sepistatud aeda või muud sellist,» märkis ta.
Noor sepp Raido Tõnts oli Joostiga nõus. «Vanasti taheti tarbesepistusi, vikateid ja atru, aga nüüd tuleb rohkem ilusasju teha,» ütles ta. Tõntsil on noor pere ja maja ning juba kolm aastat oma töökoda.
Seppade päev muutub rahvusvaheliseks
Külavanem Malle Rooba ütlust mööda on seppade päeva üks eesmärk pakkuda noortele tegevust. «Muidu nad istuvad kogu aeg ainult internetis, aga see ju tüütab ära,» arvas ta. Rooba meelest tahavad korraldajad pakkuda inimestele isetegemisrõõmu, midagi ehedat.
Aastaid seppade päeva asju ajanud ja päevad läbi ringi siblinud Rooba tunnistas, et tegelikult on teda ennastki sepatöö huvitama hakanud, kuid proovida pole siiani saanud.
Varem on Rooba Järva Teatajale öelnud, et seppade päeva idee tekkis siis, kui Kaaruka küla seltsimaja esimene korrus valmis sai ja sepp Peep Joost tuli suure härdusega paluma luba majas seppade päeva pidada. «Ta ütles, et see on nii ilus maja ning avaldas soovi siin rauda taguda ja seppade päeva korraldada,» märkis Rooba. «Võtsin ideest kinni.»
Nüüd on see aset leidnud juba kolm aastat ning laiendab aina haaret. «No vaata mis võib saada ühest väikesest üritusest,» hõiskas Rooba. Sel aastal on seppade päevad lausa rahvusvahelised, kohal on kaks sakslast ja kolm hollandlast.
Seppade koolituspäeval liikus ka Järvamaa kutsehariduskeskuse direktor Rein Oselin, kes ütles, et Paide kutsekoolis on pikka aega tühjana seisnud sepikoda. «Kunagi oli sepistamine õppekavas sees, nüüd enam mitte,» selgitas ta.
Oselini soov oleks leida kotta vääriline sepp, kes omale mõned sellid võtaks. «Praegu need sellid õhtuti joovad,» ütles ta muheldes. Vajalikud tööriistad lubas kutsekoolile annetada Peeter Kivimäe Kuusalu Näkiallika tööriistamuuseumist.