Kahel eelmisel nädalal tiirutasid Lõuna-Järvamaa külades ringi rahvusvahelised vabatahtlikud noored, kes tööd tehes õppisid tundma eesti külakultuuri.
Välismaa noored pakkusid tasuta tööjõudu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rahvusvahelise noorteühenduse EstYESi kaudu Eestisse tulnud noori ühendas kavandi koordinaatori ja Imavere valla noorsootöötaja Reima Nõmmiku ütlust mööda soov mõista inimesi neile võõras keskkonnas. «Meie eesmärk oli näidata välismaa noortele eesti külasid ja külakultuuri,» lisas ta.
Prantsusmaalt tulnud Claire (22) iseloomustas Eesti külaelanikke kui sõbralikke inimesi, kes tahavad alati aidata. «Külades on metsikult abivalmis õhkkond,» ütles ta. Claire’i võlus maal elavate eestlaste juures lihtsus. «Linnainimestel on hoopis teistsugune elu,» sõnas ta.
Belgiast tulnud ja samuti külas elav Celine (23) ütles, et Eesti külainimesed pole häbelikud. «Nad tulid ligi ja küsisid, kust ma pärit olen,» ütles ta.
Celine’i meelest on Eesti külad rohkem laiali pillutatud kui tema kodumaal, ka majad on üksteisest kaugemal.
«Kui Belgia ja Prantsusmaa külas on pood, siis see on bakery, ainult toidupood, mitte nii nagu siin, et ühes poes müüakse kõike,» lausus ta.
Celine ei tahaks pikemalt Eestisse jääda, vähemalt mitte maakohta. «Näiteks Imaveres pole ju midagi teha,» lisas ta.
Claire seevastu on heameelega nõus kauemaks jääma, sest veedetud aeg oli tema meelest lõbus. «Mulle meeldiks siin puhkusi veeta, loodust on palju ja see on ilus,» lausus ta. Claire soovitaks kindlasti ka sõpradel Eestisse tulla.
Reima Nõmmiku ütles, et kavand «Saagem eurooplasteks, jäägem eestlasteks» läks maksma ligi 90 000 krooni, millest enamik tuli Avatud Eesti Fondist ja riigikantselei kavandivõistluselt «Osalev ja kaasav Eesti».
Nõmmik selgitas veel, et eelmisel aastal tegid välisnoored samasuguse kavandi käigus Järvamaal tööd Pilistvere kihelkonna piires ning tänavust külade vahel rändamise varianti on kavas kasutada ka järgmisel aastal.
Kodulehekülg vahendab, et EstYESi kaudu on võimalik sõita rahvusvahelistesse vabatahtlike laagritesse üle maailma.
Ollepa
Ollepa oli esialgse kava järgi esimene küla, kus välismaa noored pidid tööd tegema. Plaan muutus, sest päev otsa sadas kui oavarrest. Õhtul sõitis kamp ollepalasi Oisu, kus välismaalased peatusid, ja näitasid neile kõhutantsu.
Nädalake hiljem, kui päike paistis, jõudsid vabatahtlikud juba tuttavate külaelanike juurde, et rohida külavahetee ja pargi vahelist äsja istutatud kuusehekki ning aidata raamatukogul vanu ajakirju ja ajalehti teise kohta tassida.
Ollepa elanik Kertu-Lilli Meerbach ütles, et välismaalased tegid töö ära päris kiiresti ja keegi ei nurisenud. Pärast said kõik süüa Korea ja Hiina tüdrukute küpsetatud pannkooke. «Neid oli naljakas vaadata, sest nad üritasid kõigest väest hästi korralikult hakkama saada,» lausus Meerbach. «Välja kukkusid pannkoogid sama head nagu tavaliselt.»
Kolu ja Karjaküla
Esimesel päeval korrastasid noored välismaalased Kõltsi kabeli ümbrust ja teisel päeval Karjakülas metsavendade punkrit. Punkrini viiv tee sai suunaviidad.
Esimesel päeval tutvustas rahvusvahelisi külalisi võõrustanud Ülo Ormus sakslaste ja eestlaste ühist ajalugu, teisel päeval eestlaste ja venelaste kokkupuuteid ajaloo jooksul. «See tõepoolest huvitas neid, hiljem tulid ligi ja küsisid veel täpsustavaid asju,» ütles Ormus.
Ormuse meelest pole Eesti ja väljapoolt tulnud noortel suurt vahet. «Kui poleks postkaardilt maha astunud Itaalia poisi nägu, siis oleks ta täpselt samasugune inimene nagu meie eesti poiss,» lausus ta.
Kõik noored olid Ormuse hinnangul tööd tehes ühtviisi tublid.
Kurla ja Meossaare
Kui külaelanik Tiina Lohur teatas külalistele, et nad asuvad Kurla külas, läksid prantsuse tüdrukul Claire’il silmad suureks: kus siis inimesed ja majad on?
Lohur märkis, et Claire kiitis Eestit, sest siin on nii palju metsa ja avarust.
Vabatahtlikud jagunesid Kurla ja Meossaare vahel ära, rohisid külaplatsi, tõrvasid kiike, kangutasid kivide välja ja vedasid vanuritele puid. «Nad olid tõepoolest rahul, et said füüsilist tööd teha,» märkis Lohur.
Pärast lõunapausi mängisid segavõistkonnad jalgpalli, samal ajal tegid neiud süüa.
Külaelanik Liis Lohur ütles, et pärast saunaskäiku pakutud söök teenis kiidusõnu. «Morsi peale hüüti kõval häälel «Ohoo, Eesti rahvusjook!» ja imestati kodus tehtud vaarikamoosi üle,» lisas ta.
Kui saunajärg jõudis naiste kätte, oli neid sealt peaaegu võimatu kätte saada. «Claire isegi soovis omale jõuludeks sauna, ka jaapani ja korea tüdrukutest olid saanud vinged leilitajad,» meenutas Lohur.
Pilistvere
Pilistveres üle-eestilisel õpilasmalevate kokkutulekul rahvusvaheliste vabatahtlikega kokku puutunud Türi valla noortejuht Erika Teras ütles, et Eesti noored peaksid külalistelt õppima. «Meie noored tahavad alati tegude eest raha saada,» ütles ta. «Loodan, et välismaalased andsid kohalikele head eeskuju.»
Eesti noorte kiituseks lausus Teras, et koostöö välismaalastega klappis. Väikseid probleeme tekitas küll inglise keel, mida eestlased külalistest palju paremini kõnelesid. «Itaalia poisi inglise keelel oli ikka väga tugev itaalia aktsent juures,» lisas ta.
Üheskoos eestlastega lõid vabatahtlikud laulu ja tegid kava teemal «Terves kehas terve vaim». Et nad olid kokku puutunud küladega, valmistasid ka plakati sellest, kas Järvamaal on hea elada.
TEAVE
Kavandis «Saagem eurooplasteks, jäägem eestlasteks» osalesid:
Celine (23a) Belgia,
Mattia (22a) Itaalia,
Alvaro (25a) Hispaania,
Daniele (23a) Itaalia,
Su Ji (21a) Korea,
Krystyna (20a) Poola,
Antonio (30a) Hispaania,
Claire (22a) Prantsusmaa,
Ayaka (20a) Jaapan.
Eesti noortest tegid kaks nädalat vapralt kaasa Gauri ja Sänni Türilt ning Reili, Marta ja Kairi Imaverest.