Mida tublimad oleme talvel, seda ilusam tuleb kevad, arvab Tõnis Kõiv.
Uue majanduskasvu võtmed
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ennustusvõistlus teemal, kui hulluks saab meie majanduses olukord minna ja kui pikalt see kõik kestab, võtab aina uusi tuure.
Sellise ennustuse mõte jääb arusaamatuks nagu oletamine, millal algab talv ja kui paks on lumi. On ju selge, et talv tuleb ja selleks tuleb valmistuda.
Elamine soojustada (kui varem pole soojustatud), küttepuid varuda (kui varem pole varutud) ja valmistuda kevadeks. Sama kindlalt, et tuleb talv, teame ju, et tuleb ka kevad.
Uus töölepinguseadus teeb majandusele head
Eesti on pööranud end plaanimajanduselt turumajanduse teele juba aastaid tagasi. Turumajandus tähendab tõuse ja langusi, seega oli pärast pikki tõusuaastaid langust oodata.
Mida siis nüüd teha, kas nutta ja halada kõik need talvekuud või valmistuda siiski kevadeks?
Mis on meie majanduses muutunud? Peaaegu mitte midagi. Ikka on tööhõive kõrge ehitus- ja kinnisvarasektoris, ikka on meie töösuhted jäigad ja paindumatud.
Majanduskonverentsil ReStart kõnelenud Terry Milleri ütlust mööda on majandusvabadused otseselt seotud majanduskasvuga. Mida vabam majandus, seda kiirem kasv. Mõõdetavaid majandusvabadusi on kümme ja kümnes on tööturuvabadus.
Eesti koht Heritage Foundationi üldises pingereas on hea, suisa kaheteistkümnes, kuid tööturu vabaduse poolest oleme kaugel maas.
Langust leevendab euroraha kasutuselevõtt
Jälle seesama palju korrutatud jutt meie tööjõuturu paindumatusest, mis takistab ettevõtete ümberstruktureerimist ja uute töökohtade loomist.
Uue töölepinguseaduse on välja töötanud valitsus, tööandjad ja ametiühingud koos ning ootab parlamendis teisele lugemisele saatmist.
Seejärel tuleb kolmas lugemine ehk vastuvõtt ja alles seejärel saab seadus jõustuda. Saame ju kõik aru, et alles jõustuv seadus avaldab mõju majanduskeskkonnale.
Loodan siiralt, et parlamendi õiguskomisjoni esimehe erakonna volikogu otsus kiirendab töölepinguseaduse menetlemist komisjonis.
Majanduslangus tähendab, et osa ettevõtteid peab oma tegevuse ümber struktureerima või lõpetama, töötajad liikuma vähem tootlikest sektoritest tootlikumatesse.
Selleks on tarvis uut töölepinguseadust, sellega kaasnevaid tagatisi töötajale, uusi koolitus- ja ümberõppevõimalusi ning paindlikumaid töötukassa hüvitisi.
Ettevõtetele on oluline, et avalik sektor suudab oma ülesanded täita ka raskematel aegadel, üleliigsetest kuludest ja ebavajalikust bürokraatiast loobuda.
Riigieelarve kulude kärpimine just neid eesmärke täidabki. Vale tee on minna raskemal ajal käibemaksu või tulumaksu tõstma. Nii süvendame raskusi veelgi.
Majanduslanguse mõjusid leevendaks euroraha kiire kasutuselevõtt. Kahjuks on siin veel pikk tee minna ja algus on liiga aeglane olnud.
Kas põhjus rahandusministeeriumi haldussuutmatus või kibe konkurentsivõitlus ettevõtete vahel, mille tõttu on riigihanked vaidlustatud ja protsess takerdunud? Selge on, et tänavu pole plaanitud euroraha enamikus käibesse jõudnud. Loogiline on järeldada, et majandus langeb osalt ka seetõttu sügavamasse kriisi.
Meil on parlamentaarne riik, mida juhib kolme erakonna koalitsioonivalitsus. Demokraatlikke väärtusi tuleb hoida ja arendada majanduses ka raskematel aegadel.
Eesti on avatud maailmale, see on olnud üks meie edu pantidest ja on ka edaspidi. Seepärast tuleb veelgi suurendada majandusvabadust, võttes kiiresti vastu ja jõustades uue töölepinguseaduse, kasvatada täiend- ja ümberõppe võimalusi ning innustada töötajaid neis osalema, vähendada ebavajalikku bürokraatiat ja hoida üleval optimistlikku meelt.
Iga langus on uue tõusu algus. Aastaaegade näite juurde naastes – mida tublimad oleme talvel, seda ilusam tuleb kevad.