Elamine tuleviku arvel

Ingrid Alt Foto: Andrus Eesmaa / Järva Teataja

Ingrid Alt

Paide Sookure lasteaia hoolekogu esimees

Paides tehtav lammutamine-liitmine raha leidmise ja kantimise nimel hakkab võtma juba sellist ulatust, et tundub, et linnas tegutsevatest allasutustest ja nende aastatepikkuse tööga loodud toimivatest struktuuridest ja järjepidevast, normaalsest igapäevatööst ei jää varsti enam midagi järele.
Eriti murelikuks teeb, et on mindud meie kõige kallima vara, laste kallale. Lasteaedadel on ka võimatu ennast kaitsta, sest nad sõltuvad täiel määral omavalitsustest ja nende juhtide eetikast ja tõekspidamistest.

Esimesed eluaastad
määravad lapse elu

Tundub, et omavalitsusjuhiks saades on mõni jätnud vahele juhtimiskoolituse. Juhtimiskoolituse üks osa on psühholoogia, kus tuuakse välja isiksuse kujunemise alused.
Kliinilised psühholoogid on veenvalt tõestanud, et kõik isiku omadused ning edasise arengu ja taju eeldused luuakse esimese viie eluaasta jooksul, see on lasteaiaeas. Hiljem on peaaegu võimatu midagi muuta.
On tõestatud, et laps, kes pole näinud viienda eluaastani, ei hakka enam kunagi õigesti ümbritsevat tajuma, kuigi ta silmad on saanud terveks.

Laps, kes pole neljanda eluaastani kuulnud, ei omanda enam kunagi täisvääruslikku kõnet. Keele arenguks on oluline lapse motoorika arendamine viienda eluaastani, lapse koordinatsiooni ja ruumitaju õpetus.
Matemaatiline taju saavutatakse rütmitaju õpetamisega. Selles vanuses õpitakse sotsialiseeruma ja arvestama kaaslastega.
Selles vanuses õpitakse kuulama ja keskenduma – mis on kõige vajalikum edaspidiseks õppetööks koolis. Esinemised lasteaedade pidudel ja ka kõige häbelikuma lapse julgustamine esinema loob eelduse, et laps julgeb enda eest seista.

Selles eas saavad selgeks mõisted: hea-halb, õige-vale, ilus-kole. See on iga, kus õpitakse lubama ja lubadusi täitma. Kuuendaks eluaastaks on laps omandanud aususe ja vastutustunde alused. Lasteaia rühmatöös õpitakse pidama dialoogi ja arvestama kaaslasega.
Meie laste ja sellega ka meie endi tulevik on suures osas lasteaiaõpetajate kätes. Nemad on meie laste tuleviku loojad ja õpetajad, sest enamiku oma ajast veedab selles vanuses laps lasteaias.

Koolis on levinud ütlused: küll on tugev lend, tugev klass – aga vaadake kust lasteaiast, milliste kasvatajate käe alt on tulnud see tugev rühm lapsi.
Lammutades hästi toimiva lasteaia ja viies lasteaia kasvatajate majandusseisu selliseks, et nad ei suuda enam mõelda tööle, oleme tegelikult palju röövinud oma lastelt ja ka iseendalt.

Lasteaednikel pole
töö vähenenud

Kui raske on meil siis, kui meie laps ei tule toime koolis, kui ta ei saa pereelu või tööga hakkama. Siis on juba hilja, sest me lihtsalt ei saanud õigel ajal aru, kelle tööd peame tegelikult väärtustama.
On arusaamatu, kuidas leiab osa firmajuhte olevat loomuliku, et vähendatakse lasteaednike palku, sest ka nendel on tulnud oma firmas kärpida palku 30 protsenti. Milliseid palku? 15 000–30 000krooniseid, sageli ka suuremaid. Lasteaednike kõige suuremad palgad on olnud 7000-8000 krooni ja nii aastaid!

Kuidas on võimalik seda palka veel vähendada? Firmad vähendavad palku, sest pole tellimusi ega tööd. Lasteaednikel pole töö vähenenud, nõudmised aina suurenevad, nende tööaega saab lühendada ainult laste arvel.
Kui kasvataja jätab ette valmistamata järgmise tunni või ei hakkagi tegelema õpetamise ja arendusega, istudes ja vaadates, et lastega midagi ei juhtu, meie laps ei arene.
Seda teenust võite teie, «juhid», tõesti osta 5000-6000 krooni eest, see on lihtne lastehoiuteenus. Alusharidus, mida vastavalt seadusele on kohustatud andma lasteaiad, on väärtus, mida sellise raha eest ei saa ega tohigi saada riigis, kus mingidki väärtushinnangud on olemas.

Lõpetuseks. Proovisin kord ühele Paide juhile selgitada oma seisukohti, ta ei kuulanud, talle olid olulised ainult tema seisukohad ja oma üleoleku tõestamine.
Rääkides lasteaedade kasvatajate palkade teemal, käratas ta mulle, et lasteaiad pole üldse olulised, sest tema pole kunagi lasteaias käinud, vaid on veetnud oma lapsepõlve üksi kodus ja mis tal viga on, vaat kui kõrgele ta on tõusnud.
Mul polnud enam midagi lisada. Järsku sai mulle kõik selgeks, miks pole ta võimeline pidama dialoogi, miks pole temale tähtis teine inimene ja teiste tegemised, miks ei tea ta sõna «vastutustunne» mõtet.