Jutud odavast maaelust on müüt

Foto: Tiit Reinberg / Järva Teataja

Jutud sellest, et maal on odavam elada kui linnas, on müüt, mida ilmselt ei usu enam needki, kes seda aina kordavad, näitas väike ringsõit Kesk-Eesti maapoodidesse.

20 aastat tagasi oli Järva Tarbijate Kooperatiiv Paide rajooni kaubanduse ainuvalitseja: tegutses üle saja üksuse. Praegusel ühistul on Järvamaal 13 maapoodi, koos linnakaupluste, -sööklate ja hulgilaoga on alles 27 üksust, vahendas "Aeg luubis".

Ühistu maakaupluste asemele tekkisid väikesed erapoed, linnadesse siginesid marketid. Enamik erakauplusi on nüüdseks maal oma tegevuse ammu lõpetanud.
Päinurme on 200 püsielanikuga küla Koigi ja Pajusi valla piiril. Lähima toidupoeni Põltsamaal on 23 kilomeetrit, Koiki 14 ja Paidesse 32 kilomeetrit. Alles aastapäevad tagasi kaalus tarbijate ühistu ka Päinurme kaupluse kinnipanekut, kuid päästis see, et Koigi vald pakkus uusi ruume tühjaks jäänud koolimajas.

Päinurme kaupluse A & O juhataja Imbi Tank rääkis, et kõige rohkem ostetakse piima ja leiba, samuti toitu kassidele ja koertele. "Meesterahvad vaatavad ikka vahel õlleriiulisse," lisas ta.
Päinurme elanik Eero Huik ütles, et kaubavalik teda päriselt ei rahulda. "Kõik on üks ja sama kogu aeg. Tahaks küll midagi erilist - vaatad küll, et letid on liha ja vorsti ja särke-värke täis, aga mitte midagi ei ole võtta."
Maal kõige enam levinud kaupluseketis A & O müüakse küll külmutatud liha, kuid jahutatud liha ja näiteks ka naelte järele tuleb sõita linna - need kaubad maapoe sortimenti ei kuulu.

Päinurmelase Marika Lehtsalu arvates on suurtes kaubanduskettides mõned asjad tunduvalt odavamad.
Kaalepi on samuti 200 elanikuga küla Albu ja Roosna-Alliku valla piiril. Lähimad toidukauplused Albus, Aravetel ja Roosna-Allikul on kuue-seitsme kilomeetri kaugusel.
Juba kümme aastat tegutseb Kaalepis eraettevõtja külapood. Käive on aastaga kahanenud kolmandiku võrra, seega on eelolev kevad otsustav.

"Linnas on suured "suure saagi" päevad, kus ka meie inimesed käivad," rääkis Kaalepi kaupluse Sakke juhataja Ivi Aali. "Nii nagu müüakse "suurel saagil" - meie ei saa isegi tootjalt kätte kaupa sellise hinnaga."
Järva Tarbijate Ühistu pani Järva-Madise kaupluse kinni neli aastat tagasi, aasta eest lõpetas ringitamise ka kauplusauto. Et inimesed toiduta ei jääks, hakkas Albu vald ise lahendusi otsima.

"Teisipäeviti viiakse eakad sõiduautoga Aravetele poodi ja apteek," rääkis vallavanem Kalju Kertsmik.
Ükski seadus ei ütle, kui palju peab maal kauplusi olema. Hättajäänute ainus lootus on pöörduda vallamajja. Praegu teenindab eraettevõtja kauplusauto seitset Järvamaa valda, kes kõik maksavad teenindajale peale ühe krooni elaniku kohta kuus.
Kihme küla elanik Mai Tasang rääkis, et saab "autolavkast" kõik hädapärase kauba. "Kallim ta on, aga pole hullu," arvas ta.

Valasti küla elanik Leida Are ütles, et kaubad on küll pisut kallimad, kuid odavamate otsimiseks kuluks bussisõiduraha. Sama küla naine Hedvig Noormägi ütles, et bussiga saaks küll Järva-Jaani, kuid samal õhtul tagasi mitte.
Põgus ringsõit näitas, et mida kõrvalisem on küla või mida väiksem seal tegutsev äri, seda kallimalt tuleb toit kohalike inimeste lauale. Nii müüakse kõige kallimat leiba kauplusautos, saia ja piima eest tuleb kõige rohkem maksta väikeses erapoes. Külades odavmüüke ja marketeid pole, seega jutud sellest, et maal on odavam elada kui linnas, on sulaselge müüt.

"Paraku transport on üsna kallis asi praegu ja küttehinnad on kõrged. Ega ei ole parata," ütles ettevõtja Marek Rõkk oma kauba kallima hinna põhjenduseks.
Eestimaa külad on täis lagunevaid endisi söökla- ja kauplusehooneid, mida keegi enam ei vaja. See on märk sellest, et maal pole enam õigeid peremehi või on peremehed juba ammu linna ära kolinud.