Hariduskorraldusraha läheb ühisüritustele

Kristo Kivisoo
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Albu vallavanem Kalju Kertsmik
Albu vallavanem Kalju Kertsmik Foto: Kristo Kivisoo
Kalju Kertsmik

Albu vallavanem, JOLi hariduskomisjoni esimees

Valitsus eraldab igal aastal määrusega omavalitsustele täiendavalt raha, mis on mõeldud maakonna õpilas- ja noorteüritusteks, ainesektsioonide tegevuseks ning aineolümpiaadide korraldamiseks.
Järvamaal on aastaid neid üritusi ühiselt korraldatud ja raha kogutud Järvamaa omavalitsuste liidu (JOL) juurde.
JOLi juurde on moodustatud hariduskomisjon, kes vaatab taotlused läbi ning teeb juhatusele ettepaneku need läbi vaadata ja üldkoosolekule kinnitada.

Tänavu eraldas riik Järvamaa omavalitsustele maakonna haridusüritusteks ligi 598 000 krooni. Lisaks sellele on JOLi arveldusarvel eelmistel aastatel kasutamata jääki umbes 101 000 krooni.
Jääk on tekkinud seetõttu, et ainesektsioonid ja ürituste korraldajad oskavad raha lugeda ning kui selgub, et on võimalik teha odavamalt ja säästlikumalt, siis nad seda ka teevad.

Paide soovib jätta
poole rahast linnale

Paide abilinnapea Piret Sapp on koostanud Paide linnavolikogule eelnõu, mille järgi jätaks linn poole riigi eraldatud maakonna ühisürituste ja ainesektsioonide tegevuse rahast linnale ega annaks seda JOLi ühisürituste tarvis.
Kusjuures JOLi 29. jaanuari üldkoosolekul tehti kõigile omavalitsustele ettepanek eraldada hariduskorralduslik raha JOLile. Ettepaneku poolt olid ka Paide linna esindajad. Üldkoosolekul oli juttu 100% eraldisest, muid ettepanekuid üldkoosolekul ei tehtud.

Paide linnavolikogu arutas abilinnapea koostatud eelnõu veebruari istungil, kuid katkestas lugemise ja tuleb selle juurde tagasi märtsis.
Paide linn saab riigilt tänavu 156 713 krooni maakonna haridus- ja noorteürituste ning ainesektsioonide tegevuse raha ehk 26% maakonna üldsummast.
20st maakonna aineolümpiaadist on Paides 17. Kui süveneda põhjalikult haridusüritustesse, ainesektsioonide töösse, on analüüsist näha, et Paide saab teiste omavalitsustega võrreldes tagasi rohkem, kui ta sinna panustab, näiteks 46% õpilas- ja noorteüritustest korraldatakse just Paides. JOLi hariduskomisjon on pidanud oluliseks toetada maakonna keskuses tehtavaid suuremaid õpilasüritusi ja teinud ettepaneku eraldada neile nii palju toetust, kui palju ürituse korraldajad on seda taotlenud.

Raha tuleb kasutada maakonnale olulisteks tegevusteks
Juhul, kui Paide linn otsustab mitte eraldada 100% ühisüritusteks mõeldud raha JOLile, on teised Järvamaa omavalitsused sunnitud rakendama täiendavaid meetmeid, et tagada õigel ajal kõigi plaanitud ühisürituste ja aineolümpiaadide korraldamist.
Järvamaa omavalitsuste liidu kantselei on teinud põhjaliku analüüsi selle kohta, kui palju osaleb Paide lapsi haridusüritustel ja aineolümpiaadidel, ning välja arvutanud kulud ka õpilase kohta.

Et teada saada, milliseid haridus- ja noorteüritusi ja millises rahamahus soovitakse tänavu korraldada, kuulutas JOL eelmise aasta 15. detsembril välja avaliku projektikonkursi, kuhu said taotlusi esitada ainesektsioonid, õpilas- ja noorteürituste tegijad.
Konkursi kuulutus ilmus Järvamaa infoportaalis ja maakooli listis, kus on liikmed kõik meie maakonna koolid. Lisaks sellele läks teave ainesektsioonide esimeestele, et nad saaksid maakonna tähtsamate ürituste asjus kokku leppida.

Üldjuhul on ainesektsioonid kõige pädevamad ütlema, millised haridus- ja noorteüritused on vajalikud ja jätkusuutlikud. Taotlusi võttis JOL vastu 15. jaanuarini, esitati 113 taotlust.
Lisaks sellele otsustas hariduskomisjon omal algatusel teha ettepaneku algatada koolinoorte mini- ja õpilasfirmade toetamise programmi ning toetada seda tänavu 30 000 krooniga.

Hariduskomisjon tutvus taotlustega põhjalikult ja tegi valiku, arvestades vajadusi ja muutusi hariduselus.
Näiteks otsustas komisjon kutsuda tänavu JOLi esimehe ja Järva maavanema vastuvõtule lisaks aineolümpiaadide võitjatele ka huvialakonkursside paremad. Seoses sellega tegi komisjon ettepaneku suurendada paremate vastuvõtu ürituse raha kaks korda.

Alates sellest õppeaastast hüvitatakse ühisest rahakotist ka sõidukulud, et maakonna huvialakonkursside paremad ja nende juhendajad saaksid minna üle-eestilistele konkurssidele. Eelmistel aastatel pole seda tehtud.
2010. aastal on kavas eraldada JOLi ühisraha järgmiselt:
aineolümpiaadidele 128 491 krooni, ainesektsioonide tööks 233 800 krooni (enamik läheb ainesektsioonide esimeeste töötasudeks (85 000 kr), töötasu maksmisel arvestatakse ainesektsiooni tegelikku tööd), õpilas- ja noorteüritusteks 285 140 krooni. Reservi jääb 52 805 krooni.

Reservi on tarvis kas või selleks, et hüvitada sõidukulu nende omavalitsuste õpilastele, kes osalevad maakonna olümpiaadidel.
Täpsed kulud selguvad õppeaasta lõpul, kui kõik olümpiaadid on läbi ja omavalitsustelt teave kogutud. Lisaks sõiduhüvitisele tuleb toetada ka uusi ideid ja tegevusi, mis tekivad õppeaasta jooksul ja mille tähtsus on maakonnale oluline.
Kokku rahastatakse tänavu maakonna haridus- ja noorteüritusi ning ainesektsioonide tegevust 641 431 krooniga. Seda muidugi juhul, kui kõik omavalitsused kannavad kogu raha JOLi.

Toetame ka noorte
ettevõtlikkust

JOL on pidanud õigeks toetada ka niisuguseid projekte ja programme, millest saaksid kasu kõik Järvamaa haridusasutused.
Üks uus projekt on mini- ja õpilasfirmade toetamise programm, mille eesmärk on suurendada koolinoorte ettevõtlikkuspädevust ja anda neile ettevõtluskogemusi.
Põhjused, miks komisjon selle programmi algatas, on koolide vähene huvi ettevõtlusõppe rakendamise vastu, juhendajate ja algatuse puudumine.

Meie koolides peaaegu polegi ettevõtluskoolitust ja praktilise ettevõtluskogemuse puudumine raskendab tihtipeale noorte siirdumist tööturule. Samas näitab statistika, et kõige rohkem on töötuid just noorte hulgas.
JOLi juhatus otsustas programmi toetada ja eraldada selle käivitamiseks raha just maakonna hariduskorralduslikust ühisrahast.

Projekti ettevalmistused on alanud ja sellesse on kaasatud Järvamaa omavalitsused, avatud noortekeskused, koolid.
Projekti tulemusel peaks omavalitsustes olema tekkinud mini- või õpilasfirmad, koolid õpetavad valikõppeainena ettevõtlusõppeainet, avatud noortekeskused on kujunenud noorte ettevõtluskeskusteks ja koolide juures on koolitatud juhendajad.

Edukamad mini- ja õpilasfirmad osaleksid igal aastal Kristiine kaubanduskeskuses Eesti õpilasfirmade laadal. EOS Projekti nõustus vedama Kesk-Eesti noorsootöö keskus.
Kokkuvõttes võiks öelda, et Järvamaa omavalitsuste liidu hariduskomisjon püüab anda endast parima, et uued mõtted teostuksid, et tagada maakonna haridusürituste jätkusuutlikkust.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles