Tuberkuloos algab märkamatult

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kopsuarst Üllar Kirs on ravinud Järvamaal tuberkuloosi üheksa aastat, selle aja jooksul on haigeid jäänud ligikaudu poole vähemaks.
Kopsuarst Üllar Kirs on ravinud Järvamaal tuberkuloosi üheksa aastat, selle aja jooksul on haigeid jäänud ligikaudu poole vähemaks. Foto: Andrus Eesmaa / Järva Teataja

Maailma tervishoiuorganisatsiooni andmetel on nakkushaiguste hulgas maailmas esikohal kopsuhaigus tuberkuloos, millesse sureb aastas 1,7 miljonit inimest.

Järvamaa haigla kopsuarst Üllar Kirs selgitab, et tuberkuloos levib piisk-, õhk- või kontaktnakkuse kaudu.
Selle, kui hästi haiguse bakter levib, määrab mikroobide hulk õhus, ruumi suurus ja ventilatsioon, ruumis viibimise aeg ning inimese hingamisteede kaitsemehhanismid ja immuunsüsteemi seisund. «Mida väiksem ja kehvemini õhutatud ruum või mida lähemalt ja pikemalt me haigega kokku puutume, seda suurem on tõenäosus ka meil haigestuda,» lausub ta.

Köha pole esmane
Et kaitsta ennast ja teisi ohtliku haiguse eest, tuleks tuberkuloosile viitavate kaebuste korral kohe arsti juurde minna, et raviga võimalikult kiiresti alustada.
Haigust aitab tõkestada ka pisikute kontsentratsiooni langetamine sundventilatsiooni abil või selle puudumisel ruumide sage õhutamine avatud akende abil.
Kirs rõhutab, et koolides vahetunni ajal on väga tähtis ruume õhutada, see pole oluline ainult tuberkuloosi mõttes, vaid ka muude piisknakkuste suhtes.
Tuberkuloosi avastada on Kirsi ütlust mööda üsna keeruline. Põhjus on selles, et sageli kulgeb haigus esialgu üldse ilma sümptomiteta. «Kui arst kuulab kopsu, siis tegelikult ei kuule ta mitte midagi ja väga raske on tavalisel pealevaatamisel midagi öelda,» selgitab ta.
Kirs lisab, et vaja oleks teha kopsupilt ja tuberkuliinitest, aga tuberkuliinitesti positiivseks muutumine võtab aega kaks kuni kaksteist nädalat.
Hilist arsti poole pöördumist põhjustab sageli teadmatus, millised üldse on tuberkuloosi sümptomid, ja kartus, et ravi eest tuleb maksta.
Sageli kaebavad tuberkuloosihaiged ainult öise higistamise või õhtuste väikeste palavikkude üle. Tuberkuloosiga võib kaasneda ka söögiisu kadumine, iiveldus, kaalulangus, nõrkus ja üldine halb enesetunne.
Kirs märgib, et köha ei pruugi alguses üldse olla. Köha on haigusega kaasnev kopsusümptom, mis tekib siis, kui tuberkuloos on lahtiseks läinud. «Kui köha kestab üle kolme nädala, siis võiks hakata mõtlema, kas ikkagi pole mingit muud haigust selle taga,» soovitab ta.
Kopsusümptomitena võivad esineda veel valu rindkeres ja hingeldus.
Seda, et ravi eest peab maksma, Kirsi ütlust mööda karta ei maksa. «Tuberkuloosi ravi maksab otsast lõpuni ka siis, kui haige on kindlustamata, riik kinni,» sõnab ta.
Kirs lisab, et raha pärast ei jää mitte ükski haige uurimata ega ravimata. «Võtame vastu kõik haiged, kellel on tuberkuloosikahtlus, ega jäta kedagi ukse taha,» kinnitab ta.
Seega, kui on vähimgi kahtlus, et põete tuberkuloosi, minge kiiresti arsti juurde. «Pole väga raske teha üks kopsupilt ja see asi üle vaadata,» julgustab Kirs.
Kirs selgitab, et tuberkuloosihaigused jagunevad tava- ehk esimese rea ravimitele tundlikeks tüvedeks ja multiresistentseteks ehk sellisteks, mis esimese rea ravimitele ei allu.
Nende ravi, kes alluvad tavaravimitele, kestab kuus kuud, millest esimesel kahel kuul tarvitatakse nelja kuni viit preparaati ja edaspidi kahte-kolme ravimit.
Multiresistentsete haigete ravi kestab kaks kuni kolm aastat, nemad peavad tarvitama viit kuni seitset preparaati kogu haiguse aja.
Tuberkuloosist aitavad hoiduda terve eluviis ja varajane pöördumine arsti poole. «Kui inimene teab, et on kokku puutunud tuberkuloosihaigega, tuleks nõu pidada arstiga,» soovitab Kirs.
Arsti juurde on sagedamini asja neilgi, kes on varem tuberkuloosi põdenud. «Minul on selline reegel, et pärast tervenemist kutsun esimesel viiel aastal tagasi korra aastas, edaspidi üle kahe aasta,» sõnab Kirs.
Kirs teab, et tuberkuloosi saab ära hoida ainult haigete kiire avastamise ja terveks ravimise kaudu. «See, kuidas haiged paranevad, sõltub heast meeskonnatööst, mida teevad koos kopsuõde, kopsuarst, pereõde ja perearst,» lausub ta.
Ajalugu on näidanud, et kui tuberkuloosi vastu süstemaatiliselt ei võidelda, suurenevad haigete hulgad kiiresti.
Kirs meenutab, et 1992. aastal lõpetati järjepidev kontroll tuberkuloosi üle ja see viis olukorrani, kus 1998. aastal oli haigeid sama palju nagu pärast sõda 1953. aastal.
Seoses tuberkuloosihaigete arvu järsu suurenemisega käivitati Eestis otseselt kontrollitav raviprogramm. «See tähendab, et haige käib iga päev ravimeid võtmas õe silme all,» selgitab Kirs. «Nii on näha, kuidas haige režiimist kinni peab.»
Kirs on veendunud, et selline taktika annab häid tulemusi. Oma sõnade kinnituseks toob ta arve. «Kui ma 2001. aastal Järvamaal tööle asusin, oli maakonnas kuus ravil käivat multiresistentset tuberkuloosihaiget, praegu pole neid siin piirkonnas ühtegi,» lausub ta.

Kõrvalehiilijaid ravitakse sundkorras
Multiresistentne ravi ei allu tavalisele tuberkuloosiravile, see kestab kaks kuni kolm aastat viie kuni seitsme ravimipreparaadiga. «See on riigile meeletult kallis, mitõttu peab hästi rangelt ravinõuetest kinni pidada, sest kui nõudmisi järgida, saab enamik patsiente terveks,» selgitab Kirs.
Märgatavalt on vähenenud ka kõigi teiste tuberkuloosihaigete hulk. Aastal 2002 oli neid Järvamaal 23, möödunud aastal 11.
Kui tuberkuloosihaige korrapäraselt rohtu võtmas ei käi, võib teda kolme päeva jooksul kohtu korras suunata tahtevastasele sundravile Jämejalas asuvasse Viljandi haiglasse.
Kirs ütleb, et on ravist kõrvale hoidvate patsientide suhtes väga range. «Kui kaks korda kohale ei tule, läheb patsient haiglasse, ja kui haiglas ei püsi, läheb kohe sundravile Jämejalga, mitte mingisugust mööndust ma ei tee,» lausub ta.
Seda nõuda on tarvis, sest vastasel juhul häid ravitulemusi ei saavuta. Ravist kõrvale hoiduvaid patsiente motiveeritakse ka 25kroonise talongiga, mille eest saab poest toidu- või esmatarbekaupu osta. «See distsiplineerib ka väga hästi,» kinnitab Kirs.
Eelarvamuse, nagu põeks tuberkuloosi ainult asotsiaalsed eluheidikud, lükkab Kirs ümber. «On pedagooge, lasteaiakasvatajaid, kõrgharidusega edukaid inimesi,» lausub ta. «Sotsiaalse kuuluvuse järgi patsiente lahterdada ei tohi!»

TEAVE
Tuberkuloosihaigeid Järvamaal
2001 – 9
2002 – 23
2003 – 17
2004 – 15
2005 – 12
2006 – 9
2007 – 9
2008 – 7
2009 – 11

Tuberkuloosihaigeid Eestis/surnud
2001 – 708/5
2002 – 648/8
2003 – 579/5
2004 – 560/9
2005 – 501/8
2006 – 439/18
2007 – 467/13
2008 – 415/10
2009 – 378/8

Tuberkuloosihaige iseloomustus (2008.a)
Keskmine vanus 49 (7–90a)
Mehi 73%
Püsiv elukoht 87%
Probleeme alkoholiga 48%
Sündinud Eestis 81%
Töötuid 31%
Allikas: Üllar Kirs 

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles