Aprilli algul kahepäevasel üle-eestilisel linnuvaatlusel loendas Järvamaal kuus inimest 22 466 lindu 76 liigist.
Kuus inimest loendas paarkümmend tuhat lindu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kevadise linnuvaatluse koordinaator Raul Eenpuu lausus, et midagi väga üllatuslikku loendusandmed Järvamaa kohta ei näita, kuigi oli ka päris huvitavaid vaatlusi.
Aasta lindu ehk hallõgijat märgati Järvamaal kolm korda.
Eenpuu meelest oli huvitav, et nähti üht tuuletallajat, kes on viimaste aastakümnetega Eestis üsna haruldaseks liigiks muutunud. «Terve Eesti peale oli üldse vaid kolm vaatlust tema kohta,» lisas ta.
Nähti ka üht jäälindu. «Türi kandis jõe peal võib teda olla küll, seal pole midagi imestada,» sõnas Eenpuu.
Vaatluspäevades osales 374 vaatlejat ja saabus 140 nimekirja, lisaks tuli üks nimekiri Türgist. «Poisid tegid pulli. Mina mõtlesin, mis kägu see on, et 600 valge-toonekurge on loendatud, aga Türgis nad peatuvad massiliselt,» selgitas Eenpuu.
Kevadine linnuvaatlus Järvamaal
Enim nähtud linnud:
Suur-laukhani 7050, rabahani 6687, metsvint 2655, sinikaelpart 1097, kiivitaja 860 (pildil), hallrästas 514, hakk 331, põhjavint 300, naerukajakas 266, musträstas 220, linavästrik 214 korda.
Vähem nähtud linnud:
Saba-, põhja-, tutt-tihane, porr, kanakull, tuuletallaja, lõopistrik, kõrvukräts, jäälind 1.
Viupart, teder, metskurvits, händkäkk, hallpea-rähn, must-lepalind, hoburästas, suurnokk-vint 2.
Aasta lind hallõgija 3