Küla elab seni, kuni on olemas kas või üks mees, kes mäletab tema aja kulgu vahetult või lapsena kuuldu põhjal – Esna alevik elustub korraks just nii 80aastase Ülo Plaadi meenutustest.
Küla elab edasi inimesi ja lugusid mööda
24. aprill 2010, 09:11
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kunagise Jõetaguse talukoha kahekorruseline Rootsi punast värvi elumaja, kus Ülo kaasa Liidiaga kevadest sügiseni askeldab, alevi keskelt kätte enam ei paista, sest võsa on ette kasvanud. «Võsa sisse Esna tekkis ja võsa võtab ta ka tagasi – mingit perspektiivi pole ju,» lausub ta.
Ülo mäletab, et kui tädi oli rongiga külla sõitmas, nägi ta poisikesena teise korruse aknast ära, kui ta juba tuli. «Ümberringi olid lagedad heinamaad jaama tagant Viisuni välja, heinaajal kostis kilkamist ja rahvast oli palju,» lisab ta.