Miks Paide linn kinnisvara vahetab

Janno Lehemets

FOTO: Andrus Eesmaa / Järva Teataja

Hea omanik peaks eelkõige olema huvitatud pikaajalise tulu teenimisest, aga ilmselt linn seda ei suuda.

Janno Lehemets
Paide linnavolikogu liige, Reformierakond

Paide on mitu aastat soovinud müüa linnale kuuluvaid maju ja krunte eesmärgiga teenida linnakassasse raha ja lahti saada kinnistute hoolduskuludest.

Hea omanik peaks eelkõige olema huvitatud pikaajalise tulu teenimisest, aga ilmselt linn seda ei suuda.

Hoolimata korduvatest enampakkumistest, on viimasel ajal kaubaks läinud vaid keskväljakuäärne kolme majaga kinnistu, mille ostis möödunud aasta lõpul 1,7 mln krooniga AS Kuma.
Miks soovivad linnavolinikud loobuda kesklinna büroomajast Pärnu 58 ja vastu saada vähepraktiline hoonetekompleks Paide vallas?
 

Maja osta ja ruume rentida ei tahtnud keegi

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder käis linnavolikogu mai istungil tutvustamas ministeeriumi ettepanekut vahetada Präämas asuv Järvamaa veterinaarkeskuse kompleks kesklinnas asuva Pärnu 58 vastu, kuhu rajada põllumajandusministeeriumi Järvamaa keskus.

Selles majas hakkaksid tööle kõik 33 ministeeriumi töötajat, kelle kontorid asuvad üle Järvamaa laiali.

Seeder väitis, et ministeeriumil pole raha maja osta, samas pole ta valmis seda ka rentima. Ministeeriumi soov on vahetada maja kolme Präämas paikneva riigile kuuluva kinnistu vastu, kus asuvad Järvamaa veterinaarkeskus, veterinaarkeskuse laborid ja abihooned – pindala kokku 23 641 m².

Paide linnale kuuluvas Pärnu 58 ärimajas on üle tuhande ruutmeetri pinda, selles on umbes kümmekond rentnikku, sealhulgas ka Paide vallavalitsus.
Minister Seeder andis mõista, et kui vahetuskaupa ei tule, on ministeerium valmis leidma tasuta sobivad pinnad Türilt ja kolima kogu Järvamaa osakonna Türile.

Algul olid linnavolinikud nii koalitsiooni kui ka opositsiooni poolel suures osas seda meelt, et sellist linnale kahjulikku vahetust teha ei saa.
Linn on ikkagi arvestanud, et saab Pärnu 58 müügi eest vähemalt 2,5 mln krooni! Aga mida teeb linn suure, amortiseerunud, kuluka ja ebapraktilise hoonetekompleksiga linna ääres!?

Volikogu eelarve- ja majanduskomisjoni juuni koosolekul oli vaja teha otsus kahe variandi vahel: vahetada Pärnu 58 Prääma kinnistu vastu või panna maja järjekordselt müüki, teades olukorda, et ostjat praegusel ajal ilmselt ei tule.

Et linna suutlikkus kinnisvara tootlikult majandada on väike, siis kolmandat varianti, majandada kinnistut eesmärgiga teenida pikaajalist tulu, üldse päevakorrale ei tõusnudki.
Esimese variandi plussiks saab pidada, et maja tehakse lähiajal seest ja väljast korda ning põllumajandusministeeriumi Järvamaa keskpunktiks saab Paide.

Teise variandi eeliseks oleks jäänud lootus sellest, et äkki keegi soovib Pärnu 58 ära osta ja Paide teenib paar miljonit krooni, mida läheks käesoleval aastal hädasti tarvis.

Mina olin nädal enne volikogu istungit olnud eelarve- ja majanduskomisoni koosolekul vahetuse vastu, sest usun, et õigesti majandades võiks Pärnu 58 aastas vähemalt 500 000 krooni renditulu tuua. Samas veterinaarkeskuse väljarentimisel oleks raske teenida ka veerandit sellest summast.
Volikogu istungi päevaks jõudsin minagi veendumusele, et pigem võiks linn vahetuse poolt olla ja saada kesklinna piirkonnas üks vana maja korda ning lasta põllumajandusministeeriumil sellesse kolida.

Otsust aitas kujundada mitu uut teavet, millest ma enne ei teadnud.
Esiteks paar päeva enne istungit lõppes järjekordne müügis olevate Paide kinnistute enampakkumise aeg. Selgus, et pakkumisi ei tulnud ühelegi objektile, kaasa arvatud Pärnu 58.

Teiseks juhtusin mõni päev enne istungit kõnelema ühe ettevõtjaga, kes oli huvitatud firmale rentima kontori kõnealuses majas.
Ta jutustas värvikalt, kuidas linna esindaja jättis talle ükskõikse mulje sellest, kas maja leiab endale uue rentniku või mitte.

Kui klient küsis, kas rendileandja võiks teha kontoriruumides sanitaarremondi, olevat vastatud, et raha puudumise tõttu pole see võimalik. Kui klient soovib korrastada, siis peab ta seda ise tegema.
Täiesti mõistetav, miks ettevõtja selles majas kontori rentimisest loobus. Praegugi on tol hetkel pakutud ruumid tühjad.

Kinnisvara tuleb hoida korras

Kasumit taotlev eraettevõtja oleks kindlasti paindlikumalt mõelnud. Näiteks sedasi, et sanitaarremont ühes kontoris maksab umbes
10 000 krooni. Kontori väljarentimisel kliendile on võimalik teenida hetke rendihindade juures umbes 2500 krooni kuus. Seega nelja kuuga teenib remontimisse pandud investeering tagasi ja viiendast kuust saab kasumit.

Olen veendumusel, et Paide linnavalitsus peaks üle vaatama linnale kuuluva kinnisvaraga tegelevad inimesed ja kriitiliselt hindama nende senist tööd.
Neid inimesi tuleb rohkem koolitada, motiveerida või asendada pädevamate töötajatega. Vastasel juhul võidakse valede otsustega või otsustamatusega linnale saamata jäänud tulu tõttu kahju teha.

Paide linnavolikogu juuni istungil olid kõik hääletusest osa võtnud volinikud selle poolt, et linn võiks vahetustehingu riigiga teha.
Loodame, et põllumajandusminister oma lubadustest kinni peab ja Maxima poe vastas üle tänava oleva nn Stalini-aegse büroohoone korda teeb ning maja ümber parkimisplatsid rajab.

Põllumajandusministrit tulebki pidada vahetustehingu kõige suuremaks võitjaks. Ta sai kehva äärelinnamaja vastu kinnistu kesklinnas ja võimaluse enne järgmise aasta märtsi algust uhke lindilõikamise üritus Paides korraldada.
Just parlamendivalimiste eelsesse aega on minister Pärnu 58 avamispeo plaaninud.

Riigilt vastu saadava kinnistu väärtus võib lähiajal ilmselt suureneda, sest selle läheduses valmib 2010. aasta lõpuks Espaki ehitustarvete pood.
Ehk on see kinnistu mõne aja pärast  samuti paari miljonit krooni väärt ja linn teenib selle müügist sama tulu, mille ta lootis Pärnu 58 eest saada. Vastasel korral on Paide maksumaksja riigile põllumajandusministeeriumi kaudu lihtsalt kalli kingituse teinud.

Tagasi üles