Jalgrattamuuseum ootab huvilisi

Neljapäeval avati 1893. aastal valminud Väätsa endises vallamajas jalgrattamuuseum, kus kõige vanem eksponaat on 101aastane Dürkopp, mis maksis omal ajal töölise aastapalga.

Väätsal Pikk tänav 9 saab näha vanu jalgrattaid 20. sajandi algusest kuni 1960. aastateni. Hetkel on maja kahes ruumis avatud ajutine näitus 34 eksponaadiga. Jalgrattamuuseumi eestvedaja Valdo Praust sõnas, et tulevikus plaanib MTÜ Eesti jalgrattamuuseum ka ülejäänud ruumid renoveerida ja avada, sest jalgrattaid näitamiseks jagub. Praust on rattaid kogunud ja restaureerinud ligi 30 aastat.

Lisaks välismaistele ratastele on muuseumis väljas ka mitmed Eestis valmistatud jalgrattad. Sõjaeelsel ajal ehk 1930ndatel oli Eestis palju väiksemaid ja suuremaid töökodasid, kus jalgrattaid valmistati, ainuüksi Tallinnas oli kolm suurt tehast. Näiteks on muuseumis Otto Saare metallitehasest pärit meestejalgratas Original S (1939). Tehases Säde/Kiir (enne natsionaliseerimist ARE jalgrattatehas – toim.) valmistatud jalgratas on kokku pandud 1941. aasta algul sõja ajal saada olnud detailidest. Nii on ratta raamil läänelik kiri «Dollar» ja ees nõukogude ajale iseloomulik punase viisnurgaga embleem. Näitusel on ka mitu ETK jalgrattatehases valmistatud ratast. Voldemar Laanbergi töökojas valmis 1940. aastal kaubaveoratas, mis on samuti praeguseks jalgrattamuuseumisse jõudnud. See eksponaat on Prausti hinnangul üks viimaseid, mille Laanberg tegi.