Järva TeatajaTasulinePaberlehtTellijaleRae suurveskist annab aimu kärestik25. oktoober 2014, 00:00CopyJuhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.Pärnu jõgi kuulub Eesti suurimate hulka: Roosna-Alliku allikaist alguse saaval jõel tuleb Pärnu lahte jõudmiseni läbida 144 kilomeetrit. Pärnu jõe ülemjooks ja keskjooksu ülemine osa asuvad Järvamaal, keskjooksu alumine osa ja alamjooks Pärnumaal. Nende kahe maakonna piiril, seal, kus Rakvere–Pärnu maantee ületab Pärnu jõge, asus jõe Järvamaa-poolsel kaldal Raeveski – hiigelsuur jahu-, villa- ja saeveski. Raeveski talu ostis 1912. aastal Ferdinand Gustel (eestistatud Rajavere), kes 24 aastaga ehitas üles võimsa Ameerika päritolu vesiturbiinide jõul töötava veski. Veski suuruse tõttu nimetas külarahvas seda lugupidavalt Rae suurveskiks. Peale selle rajas Gustel Raele telliste ja põllutorude tööstuse. Veskitöölistele lasi ta ehitada elumajad, oma perele rajas saja õunapuu ja arvukate marjapõõsastega viljapuuaia. 1936. aastal, majanduskriisi järellainetes, oli Gustel sunnitud Raeveski maha müüma. Uueks omanikuks sai Lebavere külast pärit Võhma kaupluse omanik August Võsa. Vilja jahvatamine, villa kraasimine, sindlite valmistamine ja telliste tootmine Rael jätkus. Foto: Kaarel Aluoja erakoguKommentaaridCopy
Paberleht23. märtsKondiitriõpilane Ferkle Kalaus: ma pole vist mitte kunagi nii õnnelik olnud kui praegu