Seiklusrikas käik Paide ööellu näitas, et rahulolevaid pidutsejaid jagub nii parki kui ka suvalistele treppidele, kuid populaarsed on ka pubid ja linna ainuke ööklubi.
Öiseid pidutsejaid leiab igalt nurgalt
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Reede õhtul enne alkoholimüügikeelu algust on poodides pikad järjekorrad, kus kõik võitlevad müüja kiiruse ja kellaseieritega, mis kümne peale tiksuvad.
Poed suletakse, aga nende ees arutlevad omavahel seltskonnad, kuhu edasi minna. Noormees, kes välimuse järgi alles täisealiseks saanud, helistab ilmselt oma neiule ja küsib: «Kallis, kas sul pinda on?»
Kõik vihjab sellele, et äsja poest ostetud kraam tuleb kuskil ära tarbida, aga mitte avalikus kohas.
Vallimäel kohatud kamp kutsub ööklubisse
Sama seltskond liigub kollaste paneelmajade juurde, kus õhtu hämardudes on vähemalt igas trepikojas noortekeeli läbu.
Rõduuksed on avatud, muusika vali ja suitsetajad tossavad kätte aheldatud klaasidega, mis pole peo algul veel rõdult alla pillatud.
Lembitu pargis on märgata igas vanuses inimesi, kõigil oma seltskond. Nii nagu meie ühiskonnale on tavaks saanud, leiab siitki «parme», kes istuvad ja lällavad, juues kilekotiga ümbritsetud kaheliitrisest pudelist õlut.
Purskkaevu juures istuv noormees kuulutab kõigile: «Ma ei saagi minna doonoriks, olen iga päev joonud, minu veri ei kõlba kellelegi!»
Järvamaa muuseumi trepil kuulab kamp noori mobiiltelefonist muusikat ja on sellega ülimalt rahul. Nende meelest on tore teistelgi linlastel kuulda ülimalt halva kvaliteediga tantsumuusikat.
Üle ega ümber ei saa kohast, mida noored kutsuvad «kuldi platsi» või «kultra platsina». Tegemist on kultuurikeskuse parklaga, kust on kuulda nii kummivilinat kui ka valju muusikat.
Õhtu jooksul sinna kogunenud noored näitavad, kellel on võimsam auto või paremad kõlarid. Lärmi sees jääb kõrvu jällegi lause: «Kuhu me nüüd edasi peole läheme?»
Kella vaadates mõistan, et inimesed hakkavad tasapisi liikuma pubidesse. Tundub, et Paide pakub väikelinna kohta noortele palju pidutsemisvõimalusi. Nädalavahetusel on avatud klubi ja pubid, mis kohalike meelest ei jää väga alla Eesti suurlinnade peokohtadele.
Endalegi märkamatult olen jõudnud Vallimäele, kus silman üht paarikest, kes jagab omavahel dressipluusi, sest väljas kipub jahedaks minema.
Veel märkan seltskonda, kelle jalad just kõige sirgemat trajektoori mööda enam ei kõnni. «Hei, kuhu liigute?» küsin. Kamp võtab mind seepeale omaks ja kutsub Ekvaatorisse.
Noored sammusid otse üle muru, kus mul oli kõrgete kontsadega kingades päris keeruline teistega sammu pidada. Piduliste teema on lõhkiläinud suhted. Otsustasin sellest seltskonnast eemale minna, sest sõbranna helistab ja teatab, et kesklinnas on hullult palju rahvast ja käib suur möll.
Enne põikan korra Ekvaatorist läbi ja näen seal ainult kaht neidu tantsimas. Kuulujuttude järgi on nad seal püsikliendid. Kui klubist lahkun, siseneb uusi seltskondi, kõikidel miskit juua käes ja suitsud hambus.
Pubis pole ruumi astudagi
Teekond keskväljakule on vaikne, kuni jõuan Alempose ette. Pubis ei leia kohtagi, kuhu astuda. See on paksult rahvast täis ja kõik tantsisid. Õues laudade juures valitseb samuti peomeeleolu, rääkimata tänavast. Autodega saabub iga kell rahvast juurde ja nii polegi muud, kui käiku lähevad ka ümbruskonnas asuvate hoonete trepid. Nii leiangi kesklinna apteegi trepilt pidutseva kamba.
Liigun ühe suurema seltskonnaga K-keskuse juurde, kus otsustatakse sõpru oodata. Seltskond kahekordistub ja jääb istuma üle tänava Järvamaa kaardi juures.
Lähenevad politseinikud, kes küsivad dokumente ja soovitavad vaiksemaks võtta. Kedagi seltskonnast nad kaasa ei kraba. Minul on see esimene kokkupuude politseinikega, aga öösiti tulebki linnas korda hoida.
Läheneb uus rahvamass, kes otsustab pubis natuke jalga keerutada. Liigun samuti sinnapoole, kuid enne märkan tuttavaid, kes otsivad sõpra.
«Kuhu kadus Erki (nimi muudetud)?» – seda küsimust esitasid paar tundi kõik lähedal olevad inimesed, kes püüdsid, telefon näpus, teda kätte saada. Hommikuks oli kogu kamp jälle koos ja seiklusterikas öö tuli selja taha jätta.