Türi kolledži kohvik paistab arvestavat vaid püsiklientidega, sest juhuslikult sisseastujale võib nii mõndagi segaseks jääda.
Türi kolledži kohvik sobib püsikliendile
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kes teab, kus asub Türil Tartu Ülikooli kolledž, see leiab seal asuva kohviku üles ka ilma suunaviitadeta.
Kohviku asukohta kinnitab ka kolledži peasissekäigu klaasuksele tahvlinätsuga surutud silt. Kelle eesmärk pole lõunatada justnimelt kolledži kohvikus, teda võib segadusse ajada kümnetes kordades suurem silt kõrval asuval aial, mis suunab hoone taha 20 meetri kaugusel asuvasse pitsakohvikusse. Mis, nagu alles hiljem selgub, polegi omaette söögikoht.
Keldrikorrusel asuv söögisaal on palaval päeval einestamiseks mõnus: hämar ja jahe, ruumikas, tagasihoidliku taustamuusikaga.
Enne seinal oleva menüü või letini jõudmist pean aru klaaside, taldrikute, nugade-kahvlite, joogikannude ja salatikaussidega kaetud lauakese juures. Kas taldrik tuleb võtta siit? Kas ka siis, kui ma salatit ei taha? Kas salat on praehinna sees?
Mu küsimustele vastab teenindaja, et prae tarvis tuleb taldrik võtta, pannkoogi tarvis mitte. Tunnen huvi, millest koosneb koorekastmes salat. «Mina ei tea,» vastab teenindaja ausalt. «Ma lähen küsin.»
Mõne aja pärast naaseb ta köögist. «Ei teagi, mis seal sees on, keegi teine tegi selle,» ütleb ta. «Õuna ja pirni ja....»
«Kas see on siis magus salat?»
«Natuke magus ja natuke soolane,» pakub teenindaja ebakindlalt.
HINDED
Toit: 3
Teenindus: 2
Interjöör: 5