Üks suvehommik on äkki vilu…
Päikesest palavad päevad ja maa soojusest õhkuvad ööd on ootamatult kuhugi kadunud. Kaskede rohetavatesse kroonidesse sigineb esimesi kollaseid värvilaike.
Teeäärtes punavad pihlakad. Koduaedade astrid on ootevalmis, et saata pisikesi koolipoisse ja -tüdrukuid nende esimesse koolitundi.
Homme algab 2010/2011. õppeaasta – kellele esimene, kellele viimane, kellele üks paljudest. Uut kooliaastat alustavad kõik ühesuguse õhina ja lootusega.
Kevadeks kogunenud pinged ja väsimus on suvepäikese käes haihtunud. Küllap lubavad paljud poisid-tüdrukud uuel õppeaastal tublimad, hoolsamad, püüdlikumad olla.
2010/2011. õppeaasta on taas eriline: uute õppekavade koostamine ühel ajal uue põhikooli- ning gümnaasiumiseaduse rakendamisega ei ole lihtne.
Tänavu jaanuaris kinnitas valitsus uuendatud põhikooli ja gümnaasiumi õppekavad, milles on esimest korda sätestatud nii põhi- kui ka gümnaasiumihariduse alusväärtused, seatud eesmärgid põhikoolile ja gümnaasiumile.
Uued õppekavad pööravad suuremat tähelepanu ainete lõimimisele. Senisest kindlam on suund õpetamiselt õppimisele. Õppekavades on rõhutatud õpikeskkonda – kool kaitseb õpilaste tervist, nii vaimset kui ka füüsilist, arvestab nende individuaalsusega.
Uues õppekavas on vähendatud ainemahte, samuti suurendatud gümnaasiumiõpilaste valikuvõimalusi. Kõik need ja teised uuendused nõuavad koolijuhtidelt ja õpetajatelt valmisolekut ka oma koolis muutusi ellu viia. Selleks tuleb palju juurde õppida. Järgnevad õppeaastad, mille jooksul rakendub uus õppekava, tähendavad õpetajatele ja koolijuhtidele õppimise aastaid.
Juunis võeti vastu põhikooli- ja gümnaasiumiseadus, mis sätestab põhikooli ja gümnaasiumi õppekorralduse alused, õpilase ja õpilase vanema või eestkostja õigused ja kohustused, kooli töötajate õigused ja kohustused, kooli pidamise ja rahastamise alused ning kooli õppe- ja kasvatustegevuse üle tehtava riikliku järelevalve alused.
Seadusemuudatused annavad võimaluse ja kohustuse senisest enam toetada õpilase arengut ja arvestada tema individuaalseid vajadusi.
Esimest korda räägitakse seaduses andekusest kui hariduslikust erivajadusest ning sätestatakse haridusliku erivajaduse väljaselgitamiseks tehtavad toimingud koolis.
Seadus kohustab koole tagama õpilastele täiendava pedagoogilise juhendamise väljaspool õppetunde, õpilasele tagatakse vähemalt eripedagoogi, psühholoogi ja sotsiaaltöötaja teenus.
Õpilase arengu toetamiseks korraldatakse temaga koolis vähemalt kord õppeaastas arenguvestlus. Seadus täpsustab erinevate osapoolte – õpilane, lapsevanem, kool, kohalik omavalitsus – kohustusi ja vastutust koolikohustuse tagamisel.
Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus pöörab tähelepanu nii õpilaste kui ka kooli töötajate vaimse ja füüsilise tervise tagamisele.
Vägivalla ennetamiseks tagatakse koolis järelevalve õpilaste üle kogu õppepäeva vältel. Kool võib vajadusel kasutada elektroonilisi vaatlusseadmeid ning kontrollida kooli hoonest või territooriumilt sisse-välja liikumist. Õppeasutus töötab välja hädaolukorra lahendamise plaani.
Igas maakonnas peab olema tagatud üldkeskhariduse omandamise võimalus. Gümnaasiumi pidamisel tuleb tagada võimekus pakkuda lisaks kohustuslikele õppeainetele ka valikõppeaineid ja kujundada nendest vähemalt kolm õppesuunda gümnaasiumi riiklikus õppekavas sätestatud nõuete kohaselt.
Alates 2013/2014. õppeaastast tuleb gümnaasiumi lõpetamiseks sooritada kolm kohustuslikku riigieksamit (eesti keel, matemaatika, võõrkeel), gümnaasiumi koolieksam (kooli õppesuunast tulenev komplekseksam), õpilasuurimus või praktiline töö, kusjuures riigieksamil peab saavutama vähemalt 50 protsenti maksimaalsest tulemusest.
Koolieksam võimaldab paremini hinnata, kuidas on õpilased omandanud just konkreetse kooli õppekava.
Algaval õppeaastal elavnevad kindlasti arutelud gümnaasiumihariduse andmise teemal, ees seisab koolivõrgu korrastus. Mitu maakonda on astunud samme riigigümnaasiumide asutamiseks.
Järvamaal on gümnaasiumihariduse ümberkorraldamisel jõudnud kõige kaugemale Türi vald – seal alustab 2011. aastal tööd nn puhas gümnaasium.
Eeltoodu on vaid osake järgnevate õppeaastate tegemistest. Muutused koolikorralduses ja õppesisus puudutavad õpilaste ja koolitöötajate kõrval ka lastevanemaid, kohalikke omavalitsusi ja kogu Eesti ühiskonda, sest haridusvaldkond läheb meile kõigile korda.
Lugupeetud lasteaedade ja koolide õpetajad! Teie kätte on usaldatud Eesti riigi homse päeva kujundajad – meie lapsed.
Kasvatada üles uus põlvkond haritud, teotahtelisi, kõrgete väärtushinnangutega Eesti Vabariigi kodanikke on suur ja vastutusrikas ülesanne, aga ka eriline privileeg.
Teie töö tulemusest oleneb, milliseks kujuneb meie riigi homne pale. Jätkugu teil jõudu ja head tahet anda iga päev endast parim!
Armsad õpilased! Soovin, et teid ootaks ees huvitav ja tore kooliaasta, et uudishimu ja teada tahtmine oleksid teie kaaslased igas õppetunnis.
Tundke huvi kõige vastu, mis teid ümbritseb. Minu kõige suurem soov on, et märkaksite kaaslasi enda ümber. Te kõik olete kordumatud, ainulaadsed – osake üksteist hoida ja väärtustada!
Head lastevanemad! Ka teil algab uus õppeaasta. Ikka koos lapsega, koos koolirõõmude ja -muredega.
Te saate oma last kõige rohkem abistada sellega, et olete ta kõrval, tunnete huvi mitte ainult hinnete vastu, vaid ka selle vastu, mida uut laps koolis või lasteaias teada sai, kas tal oli tore päev, mis lapsele muret valmistab.
Laps ei saa alati kõikide probleemide lahendamisega hakkama, olgu ta kui suur tahes. Ükski laps ei peaks tundma end üksikuna.
2010/2011. õppeaasta eel soovin, et meil kõigil jätkuks tarkust väärt mõtteid ja ideid ellu viia ning et suurte muutuste käigus säilitaksime kõik hea, mis iseloomustab Eesti kooli.
Tiina Oraste
Järva maavanem