Iga päev ootab koolis klassitäis rõõmu

Lilia Heinsoo mäletab siiani, kuidas tema keemiaõpetaja oskas teha aine väga huvitavaks ja lihtsaks. Nüüd tahab ta pakkuda oma õpilastele samasugust elamust. Foto: Andrus Eesmaa/ Järva Teataja

Paide ühisgümnaasiumi keemiaõpetaja Lilia Heinsoo teab, et räägib oma tööst niivõrd hästi, et arvatavasti on inimestel lihtsalt raske uskuda, et ta ei valeta.

Lilia juttu kuulates tundub, et kool on nagu paradiis. Töö pole stressirohke, kollektiiv on super, kontrolltööd jõuab ilusti koolis ära parandada, öösel pole tarvis tunde ette valmistada.
Koolist koju minnes on Lilia nii väsinud, et ei mäleta oma nimegi, samas on ta äärmiselt rahul, kui meenutab, kui hästi läks mõni tund ja kuidas õpilased said tema selgitustest aru. «Tööd on koolis palju, aga sa paned seda tähele alles siis, kui see on sulle vastumeelne,» lisab ta.
Lilia püüab keemiat meeldivaks teha ka neile noortele, kes ainest vaimustuses pole ja peavad seda raskeks. «Annan õpilastele võimaluse tunda, et nad saavad aru, siis nad hakkavad rõõmu tundma ja pingutama,» selgitab ta. «Nemad on rõõmsad ja mina olen rõõmus ja kogu klass on täis õnne.»
Pole põhjust arvata, et Lilia liialdab, sest ta on juba neli aastat teinud tööd, mida nimetab oma unistuste tööks. See aeg pole grammigi tema innukust vähendanud.

Lilia meelest pole õpilastel vaja õpetajast üleliia teada, suhted võivad olla väga head selletagi. Lilia kinnitab, et saab noortega hästi läbi, kuid see ei tähenda, et ta jääks näiteks vahetunni ajal koridoris nendega sõbramehelikult lobisema.
Oluline on hoopis, et õpilased tuleksid heameelega tema tundi, mida nad praegu Lilia väitel ka teevad.
Kuidas ta selle saavutanud on, ei oska Lilia öelda. «Kui teaks, kuidas saada heaks õpetajaks, siis ma ütleksin seda,» sõnab ta.