Väätsa jahipiirkonnas tõusid küttide jaoks hinnad

Septembri algul lasti Kõrvemaa jahtkonnas pärast kolmetunnist jälitamist maha karu, kes kaalus 366 kilogrammi. Eesti jahimeeste seltsi tegevjuhi asetäitja Andres Lillemäe peab nii suurt looma looduse imeks.

FOTO: Erakogu

RMK jahilubade ostueesõiguse enampakkumisel tõusis keskmine makstav tasu jahimaa hektari kohta 3,62 euroni, mis on ligi 40% rohkem kui aasta varem. Kokku teenis RMK enampakkumisega üle 280 000 euro, mida jagatakse jahipidamist lubavate eramaaomanikega.

Tellijale

Veebruaris välja kuulutatud enampakkumisele pandi kolme RMK hallatava jahipiirkonna jahiload. Jahipiirkonnad on jagatud 13 väiksemaks jahialaks, jahilubade ostuks jahialadel tehti 30 pakkumist. Enampakkumise võitja saab jahialal jahti pidada ühe hooaja jooksul, küttides ulukeid etteantud vanuselises ja soolises vahekorras. „Enampakkumisele pandud 77 900 hektaril saab sel jahihooajal küttida 240 metssiga, 138 põtra, 50 metskitse ja 35 punahirve,“ selgitas RMK jahinduse peaspetsialist Kalev Männiste. Võitja peab lisaks enampakkumise summale tasuma ka küttimislubade eest.

Enampakkumisel saadud tulusid jagatakse võrdeliselt eramaaomanikega, kes loovutavad jahipidamisõiguse oma maal. Kilingi-Nõmme jahipiirkonnas makstakse 1 hektari jahimaa kasutuse eest eramaaomanikule 2,83 eurot, Väätsa jahipiirkonnas 5,46 eurot ja Kuressaare jahipiirkonnas 6,21 eurot. RMK sõlmib selle kohta maaomanikega kokkuleppe.

Tagasi üles