Jaanus Marrandi: kõigil asjaosalistel tuleb teha kõik endast olenev, et Tartu Ülikool muudaks oma otsust

Jaanus Marrandi Foto: Andrus Eesmaa / Järva Teataja

Jaanus Marrandi
riigikogu liige
Sotsiaaldemokraatlik erakond

Kolledžeid hakati 1990-ndate keskel asutama senistest ülikoolilinnadest väljapoole selgetel regionaalpoliitilistel põhjustel. Kolledži asutamine Türile mõjus värske hapnikuna nii linnale kui tervele Järvamaale.

Süvenes usk ühtlaselt arenenud ja terviklikku Eesti riiki. 2006 ja 2007 aastatel algatati tollase regionaalministri Jaan Õunapuu eestvedamisel spetsiaalne riiklik regionaalsete kolledžite programm, milles nähti nende arendamiseks ette kümneid miljoneid kroone. Muidugi lõpetas uus valitsus IRL-i regionaalministri eestvedamisel kohe sellise programmi ära.

Teine väga oluline probleem seisab selles, et Eesti riigis aetav hariduspoliitika on äärmiselt kummaline. Kuigi samuti IRL-i kuuluv haridusminister Tõnis Lukas teeb meedia vahendusel intellektuaalselt huvitavaid ettepanekuid kuidas kõrgharidust järelmaksuliseks muuta, ei ole suudetud teha lihtsamaidki hariduspoliitilisi otsuseid, mis palju raha ei nõuakski, aga oleks vaese ja väikse riigi kõrghariduse korraldamise juures loomulikumast loomulikumad.

Nii on Eestis tervelt 38 erinevat keskkonnaga seotud õppekava. Vist ainult Muuusikaakadeemias ei saa keskkonnaga seotud eriala õppida! Muidugi ei saa haridusminister käskida ega sundida avalik-õiguslikke ülikoole või ka erakõrgkoole. Küll aga saab ta seda suunata hariduspoliitilise otsusega riiklikuks koolitustellimuseks. No ei ole vaja nii palju paralleelseid erialasid erinevates koolides! Türi Kolledži keskkonnakorralduse eriala on heal tasemel ja akrediteeritud eriala. Siia on erinevatest allikatest aastate jooksul ka palju raha paigutatud ja asi toimis.

Asjade normaalse korraldamise juures oleks siin saanud õpetada mitut eriala. Kas tõesti ei suudeta muud teha kui raha lihtsalt maha visata ja raisata? Kas tõesti oleks väga raske tahta, et ühte erakonda kuuluvad ministrid kaaluksid asju arvestades nii finantsilist, hariduspoliitilisi kui regionaalpoliitilisi asjaolusid? Alles siis kolmandas järgus tõuseb minu jaoks esile Tartu Ülikooli käitumine, mis loomulikult ei ole samuti asjakohane. Kuigi ühes normaalses demokraatlikult toimivas asutuses ei saaks selliseid järske otsuseid teha ilma asjaosalistega ennetavalt aru pidamata.

Siiski on Ülikooli käitumine siinkohal lihtsalt riigipoolsete aastatepikkuse tegematajätmiste ja lolluse tulem. Ju oli neil selliseks käitumiseks mingi oluline tõukejõud nagu näiteks uue aasta riigieelarve, milles ei nähtud võimalusi oma ülikooli tegevusi samas mahus jätkata. Arvan, et kui oleks õigeaegselt riiklikult tegeletud kolledžite teemaga, siis oleks jäänud ka selline ülikooli otsus tulemata. Seda enam, et nii vallavalitsus kui ka maavalitsus on olnud vägagi soosivad Türi Kolledži tegevusse.

Egas midagi, tuleb kõigil asjaosalistel esmalt teha kõik endast olenev, et Tartu Ülikool muudaks oma otsust. Paraku on tagantjärele selliseid otsuseid vägagi raske muuta. Luban, et teen kõik endast oleneva.